Mõtelused
|
|
kolmapäev, Juuli 23, 2008
Balkani lõimumine lõpetab Eesti EL-abirahad
Pärast II ilmasõda 46 aastat kestnud rahu, ei usutud et Euroopas võiks veel toimuda genotsiid. Bosnia serblaste liider Radovan Karadzic ja sõjaväejuht Ratko Mladic korraldasid Srebrenica, Sarajevo jpt veretööd. "Balcan" omandas verise tähenduse. Nii ka sarnase kõlaga Baltic häälestab tänini võõras negatiivse eelsuhtumise.
Kas kordub Slobodan Miloševici kohtusaaga? Süüdistatavad hakkavad kurtma oma kehva tervist ja kohus ei jõuagi enne nende surma otsust teha? Selleks annab kartust pikk kuritegude nimekiri: Karadzici kontos on 11 ja Mladicil isegi 15 süüdistust. Ratko Mladici tabamisel lisandub uus oluline tunnistaja ja Karadzici süüasjades hakatakse uuesti ülekuulama? Eestiski pooleli aastaid kestnud Arnold Meri kohtufarss.
Karadzici tabamisega kadus Serbia EL-ga lõimumise teelt viimane tõke. Euroopa Liit hakkab abistama 44 kuud kestnud sõdade järel laostunud ja sõjajärgses kaoses korrumpeerunud ning organiseeritud kuritegevuse all kannatavaid Serbiat jt Balkani riike. 2007. Eesti oli SKP-lt elaniku kohta EL27 riikide keskmisest tasemest 75%. 2007-2013 seitsmeaastaku lõpuks tõuseb Eesti SKP-lt elaniku kohta ca 85%le EL keskmisest. Kui Euroopa Liidu laienemine peaks saama Balkanil suurema hoo, tõuseb Eesti SKP-tase suurema liidu 32-34 riigi hulgas juba 92%-94%le ehk Eesti on tubli Euroopa Liidu keskmik. Seega suurem osa Euroopa Liidu struktuurifondide abiraha miljardeid suunatakse uutele liitujatele või kandidaatidele.
[BBC: Profile: Ratko Mladic]
[BBC: Profile: Radovan Karadzic]
[BBC: Karadzic and Mladic: The charges] ¶ 13:38 2 comments links to this post
Pärast II ilmasõda 46 aastat kestnud rahu, ei usutud et Euroopas võiks veel toimuda genotsiid. Bosnia serblaste liider Radovan Karadzic ja sõjaväejuht Ratko Mladic korraldasid Srebrenica, Sarajevo jpt veretööd. "Balcan" omandas verise tähenduse. Nii ka sarnase kõlaga Baltic häälestab tänini võõras negatiivse eelsuhtumise.Kas kordub Slobodan Miloševici kohtusaaga? Süüdistatavad hakkavad kurtma oma kehva tervist ja kohus ei jõuagi enne nende surma otsust teha? Selleks annab kartust pikk kuritegude nimekiri: Karadzici kontos on 11 ja Mladicil isegi 15 süüdistust. Ratko Mladici tabamisel lisandub uus oluline tunnistaja ja Karadzici süüasjades hakatakse uuesti ülekuulama? Eestiski pooleli aastaid kestnud Arnold Meri kohtufarss.
Karadzici tabamisega kadus Serbia EL-ga lõimumise teelt viimane tõke. Euroopa Liit hakkab abistama 44 kuud kestnud sõdade järel laostunud ja sõjajärgses kaoses korrumpeerunud ning organiseeritud kuritegevuse all kannatavaid Serbiat jt Balkani riike. 2007. Eesti oli SKP-lt elaniku kohta EL27 riikide keskmisest tasemest 75%. 2007-2013 seitsmeaastaku lõpuks tõuseb Eesti SKP-lt elaniku kohta ca 85%le EL keskmisest. Kui Euroopa Liidu laienemine peaks saama Balkanil suurema hoo, tõuseb Eesti SKP-tase suurema liidu 32-34 riigi hulgas juba 92%-94%le ehk Eesti on tubli Euroopa Liidu keskmik. Seega suurem osa Euroopa Liidu struktuurifondide abiraha miljardeid suunatakse uutele liitujatele või kandidaatidele.
[BBC: Profile: Ratko Mladic]
[BBC: Profile: Radovan Karadzic]
[BBC: Karadzic and Mladic: The charges] ¶ 13:38 2 comments links to this post
esmaspäev, Juuli 21, 2008
IRL-i preambula-mull lõhki
Tiit Vähi avas hästi Respublica sisepoliitika võidu - piirileppe preambula provokatsioonilisuse. Venemaa vastas preambulale väljakuulutamata infosõjaga. Läti haistis võimalust pääseda Venemaa peksupoisi rollist ja sõlmis piirileppe. Toompea vangistanud preambulistid pole oma eksimust veel siiani mõistnud ja polnud üllatav, et järjest hoogustuv ja üha massiivsem Venemaa Eesti-vastane infosõda päädis 2 aastat hiljem pronksiöödega. Miks Tiit Vähi seda artiklit 3 aastat varem ei kirjutanud? Tagantjärgi-tarkus? Vene transiit ja Tiidu kasumimiljonid kadunuks aeglasemalt. Ekspeaminister teadis juba 1992. sügisest, kuidas Isamaa rublaafääriga rikkus suhted Venemaaga, kui Vene presidendiks oli meile sõbralik Boriss Jeltsin. Arnold Rüütel kavandas Borissiga Eestile soodsamat piirilepet.
Kunagiste Respublica liikmete kogenematu, jätkuv RE-le ärapanemine vallandas ka Ligi-Mihkelsoni blogisõja. Eks piirileppe preambula tagajärgedest või Lihula samba madinast on okkad siiani hinges... Olari Taali projektiparteist kujunes saatuse tahtel 5 aastane projekt "Sambasõda": Lihula sammas, pronkssõdur - "vabastaja"sammas Tõnismäel ja nüüd sama hooga vabadussõja võidusammas. Kui sambad lõpevad kas IRL laguneb?
Pilt pärit EPL-st, kus kõrvuti Eesti Vabadussõja võidusamba projekt ning misjonär Livingstoni mälestussammas aastast 1933 Aafrikas.
PS. Piirileppe preambula lisamine oli vale, nagu on ka vale ratifitseerimisseadusest preambuli ärajätmine, mille asemel tuleks kaaluda uue piirilepingu sõlmimist.
[epl.ee: TIIT VÄHI: Piirileping ja preambul – kas teadmatus või provokatsioon?]
[epl.ee: ANTO RAUKAS: Energeetikast ja piirilepingust] ¶ 14:08 0 comments links to this post
Tiit Vähi avas hästi Respublica sisepoliitika võidu - piirileppe preambula provokatsioonilisuse. Venemaa vastas preambulale väljakuulutamata infosõjaga. Läti haistis võimalust pääseda Venemaa peksupoisi rollist ja sõlmis piirileppe. Toompea vangistanud preambulistid pole oma eksimust veel siiani mõistnud ja polnud üllatav, et järjest hoogustuv ja üha massiivsem Venemaa Eesti-vastane infosõda päädis 2 aastat hiljem pronksiöödega. Miks Tiit Vähi seda artiklit 3 aastat varem ei kirjutanud? Tagantjärgi-tarkus? Vene transiit ja Tiidu kasumimiljonid kadunuks aeglasemalt. Ekspeaminister teadis juba 1992. sügisest, kuidas Isamaa rublaafääriga rikkus suhted Venemaaga, kui Vene presidendiks oli meile sõbralik Boriss Jeltsin. Arnold Rüütel kavandas Borissiga Eestile soodsamat piirilepet. Kunagiste Respublica liikmete kogenematu, jätkuv RE-le ärapanemine vallandas ka Ligi-Mihkelsoni blogisõja. Eks piirileppe preambula tagajärgedest või Lihula samba madinast on okkad siiani hinges... Olari Taali projektiparteist kujunes saatuse tahtel 5 aastane projekt "Sambasõda": Lihula sammas, pronkssõdur - "vabastaja"sammas Tõnismäel ja nüüd sama hooga vabadussõja võidusammas. Kui sambad lõpevad kas IRL laguneb?
Pilt pärit EPL-st, kus kõrvuti Eesti Vabadussõja võidusamba projekt ning misjonär Livingstoni mälestussammas aastast 1933 Aafrikas.
PS. Piirileppe preambula lisamine oli vale, nagu on ka vale ratifitseerimisseadusest preambuli ärajätmine, mille asemel tuleks kaaluda uue piirilepingu sõlmimist.
[epl.ee: TIIT VÄHI: Piirileping ja preambul – kas teadmatus või provokatsioon?]
[epl.ee: ANTO RAUKAS: Energeetikast ja piirilepingust] ¶ 14:08 0 comments links to this post
reede, Juuli 18, 2008
Satiiriline Dickipedia
Juuli keskel on hapukurgihooaja kõrghetk. Täna aga sain veidi naerda. Esmalt vaevleb luuludes K-erakonna sekretär Toobal nagu K-sahkerdajad oleksid valijate toetuses liidrid. Tema süüdistustest loeb välja: kui K-erakond moodustaks valitsuses põhijõu siis kamandataks ERR-i pukki K-mees ja hakataks kohe süüdimatult vassima. Rahvusvahelisest meediast leidsin uudise Dickipedia kohta, viidati Mitt Romney artiklile. Leidsin Dickipediast teisigi tuntuid poliitikuid nagu: Dick Cheney, Vladimir Putin, Barack Obama, Hillary Clinton, John McCain, Mahmoud Ahmadinejad, Paul Wolfowitz jpt.
Dickipedia on blogi 236.com produktsioon, mis on ühekeelne (inglise), veebipõhine entsüklopeedia projekt inimestest, kes on põlastusväärsed isikud. Sõna "dickipedia" on tuletis inglise keele sõnadest "encyclopedia" ja "dick". Küsimuste, ettepanekute ja täiendustega pöörduda e-kirja teel aadressil: dickipedia [at] 236.com (asendage [at] märgiga @).
Näiteks John McCaini kohta leidsin tõdemuse: We keep hearing that white working-class, beer-drinking males are uncertain about whether Barack Obama is "one of us," and so may vote for John McCain.
Hillary nooruse ajast enne Billiga kohtumist: Hillary began compiling her impressive dick resume at Wellesley College, where she majored in political science and was president of the Young Republicans, as dick a position as they come. She eventually stepped down, however, due to her views regarding the Civil Rights Movement and the Vietnam War. Also, she was stealing office supplies.
From 1970 to 1973, she attended Yale Law School, the same alma mater as U.S. Supreme Court Dicks Clarence Thomas and Samuel Alito, as well as Dick Attorney General Michael Mukasey.
Vladimir Putini KGB-karjääri kohta ollakse lakoonilised: Putin was recruited into the KGB in 1975 and held various positions in Moscow and East Germany until leaving the agency in 1991. During that time, he also participated in the common dick activity of hitting on flight attendants. Putin’s career in the KGB was so successful that he was able to persuade one of those stewardesses to marry him.
Dickipedias saab ka kommenteerida, näiteks Vladimir Putini artikli lõpul on kommentaar: I looked into his shark-like eyes and saw a really nasty, vicious mofo who is really damned dangerous. Vlad the impaler. His Dickness. Phallic Putina. Aga istuv USA president nägi neis silmades inimhinge ;)
Selline teravmeelne, lõbusnaljakas lugemine. Sobiv hapukurgihooajaks. Ansipit ega Savisaart Dickipedia veel ei tunne ega tea. Kas nüüd Eesti poliitikud jooksevad tormi, et kirjutada Dickipedia artiklid oma poliitiliste vastaste kohta?
Juuli keskel on hapukurgihooaja kõrghetk. Täna aga sain veidi naerda. Esmalt vaevleb luuludes K-erakonna sekretär Toobal nagu K-sahkerdajad oleksid valijate toetuses liidrid. Tema süüdistustest loeb välja: kui K-erakond moodustaks valitsuses põhijõu siis kamandataks ERR-i pukki K-mees ja hakataks kohe süüdimatult vassima. Rahvusvahelisest meediast leidsin uudise Dickipedia kohta, viidati Mitt Romney artiklile. Leidsin Dickipediast teisigi tuntuid poliitikuid nagu: Dick Cheney, Vladimir Putin, Barack Obama, Hillary Clinton, John McCain, Mahmoud Ahmadinejad, Paul Wolfowitz jpt.Dickipedia on blogi 236.com produktsioon, mis on ühekeelne (inglise), veebipõhine entsüklopeedia projekt inimestest, kes on põlastusväärsed isikud. Sõna "dickipedia" on tuletis inglise keele sõnadest "encyclopedia" ja "dick". Küsimuste, ettepanekute ja täiendustega pöörduda e-kirja teel aadressil: dickipedia [at] 236.com (asendage [at] märgiga @).
Näiteks John McCaini kohta leidsin tõdemuse: We keep hearing that white working-class, beer-drinking males are uncertain about whether Barack Obama is "one of us," and so may vote for John McCain.
Hillary nooruse ajast enne Billiga kohtumist: Hillary began compiling her impressive dick resume at Wellesley College, where she majored in political science and was president of the Young Republicans, as dick a position as they come. She eventually stepped down, however, due to her views regarding the Civil Rights Movement and the Vietnam War. Also, she was stealing office supplies.
From 1970 to 1973, she attended Yale Law School, the same alma mater as U.S. Supreme Court Dicks Clarence Thomas and Samuel Alito, as well as Dick Attorney General Michael Mukasey.
Vladimir Putini KGB-karjääri kohta ollakse lakoonilised: Putin was recruited into the KGB in 1975 and held various positions in Moscow and East Germany until leaving the agency in 1991. During that time, he also participated in the common dick activity of hitting on flight attendants. Putin’s career in the KGB was so successful that he was able to persuade one of those stewardesses to marry him.
Dickipedias saab ka kommenteerida, näiteks Vladimir Putini artikli lõpul on kommentaar: I looked into his shark-like eyes and saw a really nasty, vicious mofo who is really damned dangerous. Vlad the impaler. His Dickness. Phallic Putina. Aga istuv USA president nägi neis silmades inimhinge ;)
Selline teravmeelne, lõbusnaljakas lugemine. Sobiv hapukurgihooajaks. Ansipit ega Savisaart Dickipedia veel ei tunne ega tea. Kas nüüd Eesti poliitikud jooksevad tormi, et kirjutada Dickipedia artiklid oma poliitiliste vastaste kohta?
Sildid: meedia, meelelahutus, poliitika, satiir
¶ 09:22 0 comments links to this post
neljapäev, Juuli 17, 2008
Saaremaa püsiühendust oodates
Kui iiri näitekirjanik Samuel Beckett elanuks XXI sajandi Eestis, siis võinuks ta oma tuntuima näidendi samuti pealkirjastada. Saarte püsiühenduse rajamisest on räägitud paarkümmend aastat. Uuringuid on tehtud 11 aastat, kulutatud on kümneid miljoneid kroone, aga midagi ei muutu. Eile näidati TV uudistes XX sajandi algul koostatud projekti, kus suurem osa mandri ja Muhu vahelisest väinast kaetakse mõlemast otsast tammiga ja keskele ehitatakse laevaliikluse jaoks kuni kilomeetri pikkune sild. See XIX-XX sajandi tarkuses püsiühenduse variant oleks realistlikeim. Miks püsiühenduse tasuvuse uurijad pole seda arutlenud ega välja pakkunud? Väikese väina tammi avamisest saab 10 päeva pärast 112 aastat.
Süveneb mulje nagu püsiühendust ei soovitagi. Ametnikele on hea lõputu ja eesmärgita protsess. Kas tõesti pole ametnikke, kes ei murduks Vjatšeslav Leedo raha ees? Kuidas tehti Väikese väina tamm? Ka XIX sajandi teisel poolel veeretati Väikese väina tammi ehitamise mõtet aastaid. Lõpuks võeti kätte ja tehti ära.
[MKM: 19. saj lõpp - Väikese väina tamm]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühenduse uuring neelab 13,5 miljonit]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühendust maksaksime 21-44 aastat ]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühendust uuritud juba üle 10 aasta]
Kui iiri näitekirjanik Samuel Beckett elanuks XXI sajandi Eestis, siis võinuks ta oma tuntuima näidendi samuti pealkirjastada. Saarte püsiühenduse rajamisest on räägitud paarkümmend aastat. Uuringuid on tehtud 11 aastat, kulutatud on kümneid miljoneid kroone, aga midagi ei muutu. Eile näidati TV uudistes XX sajandi algul koostatud projekti, kus suurem osa mandri ja Muhu vahelisest väinast kaetakse mõlemast otsast tammiga ja keskele ehitatakse laevaliikluse jaoks kuni kilomeetri pikkune sild. See XIX-XX sajandi tarkuses püsiühenduse variant oleks realistlikeim. Miks püsiühenduse tasuvuse uurijad pole seda arutlenud ega välja pakkunud? Väikese väina tammi avamisest saab 10 päeva pärast 112 aastat. Süveneb mulje nagu püsiühendust ei soovitagi. Ametnikele on hea lõputu ja eesmärgita protsess. Kas tõesti pole ametnikke, kes ei murduks Vjatšeslav Leedo raha ees? Kuidas tehti Väikese väina tamm? Ka XIX sajandi teisel poolel veeretati Väikese väina tammi ehitamise mõtet aastaid. Lõpuks võeti kätte ja tehti ära.
1866. aasta sügisel määras väina komisjon kindlaks tammi rajamise asukoha ja ehitamise lähteandmed. Töödega otsustati alustada Saaremaa-poolselt kaldalt. Kuna, tammi täitematerjal olevat seal paremini kättesaadav. Tamm kavatseti valmis ehitada kolme aastaga. Ehitustööde maksumuseks arvati minevat umbes 28 000 rubla.Ajalugu kipub korduda. Kas XIX sajandi Kuivastu parun Buxhoeveden on tänane riigi poolt poputatav praamivürst Leedo? Ajal kui töötus kasvab, saaksid 100 meest Läänemaalt ja Saaremaalt tööd tammide aluse mere täitmisel ning kolme aasta pärast ehitataks valmis ka sild. Arvestades hea lüpsilehma hinda tollal (15 rubla) ja tänapäeval (75 000 krooni), võiks Väikese väina tammi ehitusmaksumus 106 000 kuldrubla, olla täna 5000 korda suurema numbriga eesti kroonides, nii umbes 530 miljonit krooni. Kalliks 500-1000 meetri pikkune sild ikka läheb? Kui kahe 3,5km pikkuse tammi rajamine võiks maksta 1,1 milardit krooni? Liiatigi kui poole maksumusest rahastaks Euroopa Liidu struktuurifondid.
Tööd alguses libedalt ei läinud. 1868. aastal saadi riigilt väinatammi ehitamiseks 14 250 rubla ning samal ajal tehti algust tammi täitematerjaliks vajalike kivide varumisega. Ehitamise kavatsustest palju kaugemale ei jõutud. Tööde algjärgus soikumise olevat põhjustanud Kuivastu parun Buxhoeveden, kes kuulu järgi raiskas ära riigi poolt tammi ehitamiseks määratud raha.
1876. aastal Saaremaa maamarssaliks saanud Oskar von Ekesparrel võttis väinatammi teema riigivõimude ees uuesti üles. Kaheksateist aastat hiljem alustati lõpuks ehitustöödega. Tammi ehitasid Muhu ja Saaremaa talupojad, kellele selle eest palka maksti. 20. veebruaril 1896 kirjutas ajaleht Saarlane, et tammitööl olevat üle 200 inimese. Muhu Linnuse küla mehed olid väljas kogu külaga. Ühe sülla tammi eest maksti kuni 50-60 rubla kullas. Selle raha eest võis osta neli head lüpsilehma. Kokku oli tammi pikkus veidi üle 1600 sülla.
Umbes 3,5km pikkune tamm ehitati Väikese väina ühte kõige madalamasse kohta. Tammi vajumise vältimiseks ja põhjas voolava liivsavi sidumiseks rajati selle kividest alus haokubudele. Hõlpsalt kättesaadava täitematerjali hankimisel hävitati suures osas Muhu maalinna vallid. Kive võeti ka Maasi ordulinnuse ringmüürist. Kokku läks tamm maksma 106 000 rubla. 1896. aasta aprillis jõuti ehitusega nii kaugele, et tammist võis juba jalgsi üle käia. Väinatammi avamine toimus 27. juulil 1896. Pärast tammi sisseõnnistamist oli sõit üle selle üks kuu prii. Seejärel hakati igalt jalakäijalt ületuse eest võtma 5 kopikat ja hobuse pealt 30 kopikat.
[MKM: 19. saj lõpp - Väikese väina tamm]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühenduse uuring neelab 13,5 miljonit]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühendust maksaksime 21-44 aastat ]
[postimees.ee: Saaremaa püsiühendust uuritud juba üle 10 aasta]
Sildid: Saaremaa
¶ 15:20 5 comments links to this post
teisipäev, Juuli 01, 2008
Rassist Bo Kragh kangutab eesti krooni kussi
Eilsest "Pealinnast" võis lugeda, kuidas Bo Kragh tasa ja targu ajab Savisaare poliitikat. Hetkel langevad Rootsi pankurite ja Edgari huvid kokku. Mõlemale on kasulik krooni devalveerimine ja paanika külvamine. Edgar soovib võimule naasta või vähemalt paanikat külvates ühiskonda häälestada valitsuse, veel parem peaministri vastu. Enne järgmise aasta kohalikke valimisi soovitakse tagasivõita oma valijaid. Rootsi pankurid on mures, et nende Baltikumi lüpsilehmade kasum väheneb. Juhul kui kõigi eestlaste mõõdupuu - eesti kroon 15%-20% devalveerida, siis suureneva surve tõttu devalveeritakse varsti Läti latt ja ka Leedu litt... Aga kümnete tuhandete pangaametnike aina kasvanud palgad euro suhtes 15%-20% võrra alanevad. Väga lihtne moodus tootlikkust tõsta "kärpides" 15%-20% võrra palagafondi ilma inimesi koondamata. Pankurite tulude ehk intresside aluseks olevad laenud on 99,99%liselt eurode alusel, seega krooni devalveerides tulubaas ei kahane. Küll aga avaneb võimalus sogases vees rohkem kasumit saada...
Kragh koguni väidab, et pärast krooni devalveerimist pangaintressid vähenevad? Selge demagoogia. Devalveerides krooni, Eesti inflatsioon ja pankade intressid kasvavad veelgi... Kragh näitab ka Rootsi pankurite suhtumist Eestisse (ilmselt ka Lätisse ja Leedusse), võrreldes meid Tansaaniaga: Näiteks Rootsi toetab juba 45 aastat Tansaaniat, riiki, mille majandus oli alles hiljuti sotsialistliku suunitlusega – kollektiivmajapidamised jne. Nüüd tegi Tansaania poliitika 180kraadise pöörde...
Siia koer maetud ongi, Eesti poliitika peaks tegema 180 kraadise pöörde. Maksusüsteem tuleks muuta progressiivseks ja eesti kroon devalveerida. Osavalt vihjatakse: Oodata on mõne rahvuslikult olulise ettevõtte pankrotti! Olgu siis juba konkreetsem. Kas mõni skandinaavia pank vaagub hinge? Paanika külvamiseks ei kohkuta ka statistikaga liialdamast: Miks on meie inflatsioonitempo kolm-neli korda kõrgem kui mujal Euroopas? Eile just teatati, et Euroopa inflatsioon on üle 4% ja Eesti Statistikaameti andmeil on Eestis ca 10%line inflatsioon. Jana Toomi intervjuu pädevust ilmestab paberväljaande fraas: Bo Kragh, kes kümme aastat tagasi aitas Eestil oma raha luua. Kas kardeti, et lugejal meenub kuidas Bo Kragh 19 aastat tagasi Ministrite Nõukogu esimeest nõustas?
Kurvastav on Eesti Panga poliitika Eesti panganduses konkurentsi väljasuretamisel. Tõsiselt suuri Euroopa panku Eestis esindatud pole. Sinisilmne on loota, et skandinaavlased hakkavad omavahel välisturul (Balti riikides) tõsiselt konkureerima. Eriti nüüd kui oma poiss Telekomi juurest Eesti keskpanka juhtima saadi... Huvitav kui toimida Bo Kragh näpunäidete järgi. Kas Rootsi riik hakkaks ka Eestit ülal pidama nagu Tansaaniat?
PS. Vähene, millega nõustun on Bo arvamus, et Iraagi sõja tohutu kulukus on ka ülemaailmse krediidikriisi põhjustaja: Allakäik katkeks näiteks siis, kui ameeriklased otsustaksid lahkuda Iraagist ja tegeleda omaenese probleemidega oma kodumaal, mitte raisata Iraagis miljardit dollarit päevas. Sellise otsuse psühholoogiline tähendus oleks tohutu...
[pealinn.tallinn.ee: Ekspert: Oodata on mõne rahvuslikult olulise ettevõtte pankrotti!]
[Eesti Pank: finantssüsteemi ohustavad riskid on jätkuvalt madalad]
[Eesti Pank: Eesti Pank emiteeris Eesti krooni taaskasutuselevõtu 16. aastapäeval 10-kroonise meenerahatähe]
Eilsest "Pealinnast" võis lugeda, kuidas Bo Kragh tasa ja targu ajab Savisaare poliitikat. Hetkel langevad Rootsi pankurite ja Edgari huvid kokku. Mõlemale on kasulik krooni devalveerimine ja paanika külvamine. Edgar soovib võimule naasta või vähemalt paanikat külvates ühiskonda häälestada valitsuse, veel parem peaministri vastu. Enne järgmise aasta kohalikke valimisi soovitakse tagasivõita oma valijaid. Rootsi pankurid on mures, et nende Baltikumi lüpsilehmade kasum väheneb. Juhul kui kõigi eestlaste mõõdupuu - eesti kroon 15%-20% devalveerida, siis suureneva surve tõttu devalveeritakse varsti Läti latt ja ka Leedu litt... Aga kümnete tuhandete pangaametnike aina kasvanud palgad euro suhtes 15%-20% võrra alanevad. Väga lihtne moodus tootlikkust tõsta "kärpides" 15%-20% võrra palagafondi ilma inimesi koondamata. Pankurite tulude ehk intresside aluseks olevad laenud on 99,99%liselt eurode alusel, seega krooni devalveerides tulubaas ei kahane. Küll aga avaneb võimalus sogases vees rohkem kasumit saada...Kragh koguni väidab, et pärast krooni devalveerimist pangaintressid vähenevad? Selge demagoogia. Devalveerides krooni, Eesti inflatsioon ja pankade intressid kasvavad veelgi... Kragh näitab ka Rootsi pankurite suhtumist Eestisse (ilmselt ka Lätisse ja Leedusse), võrreldes meid Tansaaniaga: Näiteks Rootsi toetab juba 45 aastat Tansaaniat, riiki, mille majandus oli alles hiljuti sotsialistliku suunitlusega – kollektiivmajapidamised jne. Nüüd tegi Tansaania poliitika 180kraadise pöörde...
Siia koer maetud ongi, Eesti poliitika peaks tegema 180 kraadise pöörde. Maksusüsteem tuleks muuta progressiivseks ja eesti kroon devalveerida. Osavalt vihjatakse: Oodata on mõne rahvuslikult olulise ettevõtte pankrotti! Olgu siis juba konkreetsem. Kas mõni skandinaavia pank vaagub hinge? Paanika külvamiseks ei kohkuta ka statistikaga liialdamast: Miks on meie inflatsioonitempo kolm-neli korda kõrgem kui mujal Euroopas? Eile just teatati, et Euroopa inflatsioon on üle 4% ja Eesti Statistikaameti andmeil on Eestis ca 10%line inflatsioon. Jana Toomi intervjuu pädevust ilmestab paberväljaande fraas: Bo Kragh, kes kümme aastat tagasi aitas Eestil oma raha luua. Kas kardeti, et lugejal meenub kuidas Bo Kragh 19 aastat tagasi Ministrite Nõukogu esimeest nõustas?
Kurvastav on Eesti Panga poliitika Eesti panganduses konkurentsi väljasuretamisel. Tõsiselt suuri Euroopa panku Eestis esindatud pole. Sinisilmne on loota, et skandinaavlased hakkavad omavahel välisturul (Balti riikides) tõsiselt konkureerima. Eriti nüüd kui oma poiss Telekomi juurest Eesti keskpanka juhtima saadi... Huvitav kui toimida Bo Kragh näpunäidete järgi. Kas Rootsi riik hakkaks ka Eestit ülal pidama nagu Tansaaniat?
PS. Vähene, millega nõustun on Bo arvamus, et Iraagi sõja tohutu kulukus on ka ülemaailmse krediidikriisi põhjustaja: Allakäik katkeks näiteks siis, kui ameeriklased otsustaksid lahkuda Iraagist ja tegeleda omaenese probleemidega oma kodumaal, mitte raisata Iraagis miljardit dollarit päevas. Sellise otsuse psühholoogiline tähendus oleks tohutu...
[pealinn.tallinn.ee: Ekspert: Oodata on mõne rahvuslikult olulise ettevõtte pankrotti!]
[Eesti Pank: finantssüsteemi ohustavad riskid on jätkuvalt madalad]
[Eesti Pank: Eesti Pank emiteeris Eesti krooni taaskasutuselevõtu 16. aastapäeval 10-kroonise meenerahatähe]
Sildid: Eesti, kera, pangandus
¶ 10:31 0 comments links to this post
esmaspäev, Juuni 30, 2008
Toreadoor Torres veristas sakslased
Mu jalgpalli EM-finaali ennustus oligi täpne. Hispaania on Euroopa meister. Vaatamata Türgile oli palju sündmusi etteaimatavad. Türgi ja Horvaatia veerandfinaali avaminutitel teadsin, et mängust saab väravateta ajasurmamine ja vaatasin filmi. Tagasi ETV-le lülitasin lisaaja viimastel minutitel. Itaalia ja Hispaania poolfinaali eel ütlesin, et kui mängus ka värav lüüakse, teeb seda Hispaania. Tulid penaltid ja üle viiekümne aasta kõiki spordivõistlusi jälginud, ka Hispaaniale kaasaelanud mu isa kurtis, et Itaalia pääseb edasi. Vaidlesin vastu. Ütlesin: Iker Casillas võtab ära kaks itaallaste penaltit ja üks kellelt penalti võetakse on simulant Di Natale ... Juhtuski nii ja kui hispaanlastest läks penalti lööma Fábregas, olin kindel jalgpallisurmajate kojusõidus...
Austerlased tegid Viinis peetud finaalist suure spordipeo. Huvitava nüansina istus Hispaania kuninga kõrval Michel Platini. Jalgpallur tänu kellele Hispaania 24 aastat tagasi 1984. aasta EM-i finaalis kaotas Prantsusmaale... Kas see oli juhus? Vaevalt. Kõlasid mõlema riigi hümnid. Meeste kätlemisel olid jalgpallurite näod väga kõnekad. Hispaanlaste nägudelt lugesin suurt sisemist enesekindlust, aga sakslaste nägudelt peegeldus aukartus vastase ees... Nagu kiire, osav härjavõitleja ja jõuline, suur härg vastamisi.
Luis Aragonés oli poolfinaali kangelase Fábregase kohe algrivistusse lülitanud. Eks Cesc FC Arsenali klubikaaslasena teab sakslaste puuriluku Jens Lehmanni nõrku külgi. Cesc mängis hästi, iga ta ettepoole antud sööt lõi hispaanlastele ohtliku rünnaku. Ainult Lehmanni kindel tegutsemine, värava raamid või ründaja suutmatus, hoidsid Saksa värava puutumatuna. Lõpuks 33ndal minutil sai FC Liverpooli ründeäss Fernando Torres hea söödu Xavilt, jooksis üle Philipp Lahmi ja tõstis palli üle, väravast väljajooksuga hilinenud, Lehmanni. Vaatamata ühele ainsale väravale oli kohtumine väga võitluslik ja pinev. Igati finaali vääriline.
Poolaja vile järel näitas mängustatistika Hispaania selget üleolekut. Kui teise poolaja algul hakkas ilmnema sakslaste väsimus, kuid Luis Aragonési vahetused säilitasid hispaanlaste rünnakute teravuse, oli võitja selge. Oodata jäi kas Hispaania teist väravat või kohtuniku lõpuvilet... Jalgpallipidu on veidi lühike. EM2016-le plaanitav 24 osalejariiki annab Euroopa jalgpallist parema ülevaate. Näiteks Venemaa asemel tahtnuks näha hoopis Inglismaad. ¶ 01:58 0 comments links to this post
Mu jalgpalli EM-finaali ennustus oligi täpne. Hispaania on Euroopa meister. Vaatamata Türgile oli palju sündmusi etteaimatavad. Türgi ja Horvaatia veerandfinaali avaminutitel teadsin, et mängust saab väravateta ajasurmamine ja vaatasin filmi. Tagasi ETV-le lülitasin lisaaja viimastel minutitel. Itaalia ja Hispaania poolfinaali eel ütlesin, et kui mängus ka värav lüüakse, teeb seda Hispaania. Tulid penaltid ja üle viiekümne aasta kõiki spordivõistlusi jälginud, ka Hispaaniale kaasaelanud mu isa kurtis, et Itaalia pääseb edasi. Vaidlesin vastu. Ütlesin: Iker Casillas võtab ära kaks itaallaste penaltit ja üks kellelt penalti võetakse on simulant Di Natale ... Juhtuski nii ja kui hispaanlastest läks penalti lööma Fábregas, olin kindel jalgpallisurmajate kojusõidus...Austerlased tegid Viinis peetud finaalist suure spordipeo. Huvitava nüansina istus Hispaania kuninga kõrval Michel Platini. Jalgpallur tänu kellele Hispaania 24 aastat tagasi 1984. aasta EM-i finaalis kaotas Prantsusmaale... Kas see oli juhus? Vaevalt. Kõlasid mõlema riigi hümnid. Meeste kätlemisel olid jalgpallurite näod väga kõnekad. Hispaanlaste nägudelt lugesin suurt sisemist enesekindlust, aga sakslaste nägudelt peegeldus aukartus vastase ees... Nagu kiire, osav härjavõitleja ja jõuline, suur härg vastamisi.
Luis Aragonés oli poolfinaali kangelase Fábregase kohe algrivistusse lülitanud. Eks Cesc FC Arsenali klubikaaslasena teab sakslaste puuriluku Jens Lehmanni nõrku külgi. Cesc mängis hästi, iga ta ettepoole antud sööt lõi hispaanlastele ohtliku rünnaku. Ainult Lehmanni kindel tegutsemine, värava raamid või ründaja suutmatus, hoidsid Saksa värava puutumatuna. Lõpuks 33ndal minutil sai FC Liverpooli ründeäss Fernando Torres hea söödu Xavilt, jooksis üle Philipp Lahmi ja tõstis palli üle, väravast väljajooksuga hilinenud, Lehmanni. Vaatamata ühele ainsale väravale oli kohtumine väga võitluslik ja pinev. Igati finaali vääriline.
Poolaja vile järel näitas mängustatistika Hispaania selget üleolekut. Kui teise poolaja algul hakkas ilmnema sakslaste väsimus, kuid Luis Aragonési vahetused säilitasid hispaanlaste rünnakute teravuse, oli võitja selge. Oodata jäi kas Hispaania teist väravat või kohtuniku lõpuvilet... Jalgpallipidu on veidi lühike. EM2016-le plaanitav 24 osalejariiki annab Euroopa jalgpallist parema ülevaate. Näiteks Venemaa asemel tahtnuks näha hoopis Inglismaad. ¶ 01:58 0 comments links to this post
reede, Juuni 27, 2008
Poolfinaalis avaldus rahvuste meeskonnavaim
Juba aastalõpu ennustuses pakkusin, et EM2008 finaalis mängivad Saksamaa, Hispaania ja võitu pakkusin Hispaaniale. Arusaamatu oli Venemaa kahe võidu ülemüstifitseerimine. Juba avavooru Hispaania ja Venemaa mäng näitas, et kaitsja Puyol suutis venelaste võtmemängija Aršavini täisti neutraliseerida, mida võis eilegi oodata. Nii nagu Roman Abramovitši miljonid naelad ei suutnud FC Chelsea-t viia ei Inglise Meistriliiga ega Euroopa Meistrite karikavõiduni Moskavas, ei suudeta üksnes raha toel teha Venemaast Euroopa meister.
Tõsisemat poolfinaali ootasin Saksamaa ja Türgi mängust, kus avatuma mängu korral võis oodata vähemalt 4 väravat. Superüllataja Türgi mängu ei halvanud isegi meeskonna liidri Nihat Kahveci ja paljude teiste vigastused või mängust kõrvale jäämine kaartide tõttu, mispärast uskusin sakslaste edasipääsu. Paraku on Türgi ainus meeskond, kus varumeeste pingil istunud koosseis mängis isegi pareminigi kui algkoosseis. Vastuseta jääb küsimus: kui veerandfinaalis Tšehhiga poleks Volkan Demirel saanud punast kaarti, kas Türgi ikka võitnuks penaltiseerias Horvaatiat? Samuti ei tea, kas Demirel suutnuks eile ühe sakslaste väravalöögi Rüstü'st rohkem tõrjuda ning mängu jätkunuks ka lisaajal?
Türklased tegid poolfinaalist Saksamaaga nauditava ja meeldejääva elamuse. Türgilt oodati sügaval kaitses istumist, kuid selle asemel hoopis rünnati. Eduseisu sattudes varumeeste koosseis ehmatas, mis võimaldas sakslastel kiirelt viigistada. Ilma Türgita olnuks jalgpalli EM palju vaesem ja igavam. Türgi Euroopasse kuuluvuse kahtluse alla seadjad on pidanud tunnistama, et Türgi kuulub rohkem Euroopasse kui kergelt allaandev, ilmetu, meeskonnavaimuta Venemaa.
Eilse Vene-Hispaania poolfinaalmängu järgseid ETV-stuudio kommentaare kuulates hämmastas asjameeste suutmatus nimetada Hispaania meeskonna parimaid. 37. minutil vahetati jalalihast vigastanud ründaja David Villa asemele ründav poolkaitsja, FC Arsenali mängumootor Cesc Fábregas. Hispaanlaste ründemäng muutus organiseeritumaks ja Cesc andis rea imeliselt täpseid sööte, ka teise ja kolmanda värava söödud. Kaitsjatest peab kiitma Carles Pujoli.
Ülehomses finaalis on mu soosik ikka Hispaania. Fábregas tegi kahekümnesena viimasel hooajal Inglise Meistriliigas imelise stardi, tõustes ülekaalukalt liiga resultatiivseimaks poolkaitsjaks kuni end vigastas. Tänaseks on Cesc taas heasse vormi tõusnud ja vääriks kohta Hispaania algkooseisus. Kui hispaanlaste treener Luis Aragonés jälle Cesci algrivistusest välja jätab on sakslastel, üleeilsest parema mängu korral, võimalik juhtima asuda. Lõpuks aga võtab Hispaania Fábregase juhtimisel ikkagi karika... Tore, et algavas MM-valiktsüklis saab Eesti kohtuda kahe EM-turniiri sümpaatseima meeskonnaga: Hispaania ja Türgi.
[Rai Uno TV (meie.tv): Poolfinaali Saksamaa ja Türgi väravad]
[kalev.ee: Hispaania loodab murda needust]
[kalev.ee: Kas Saksamaal ikka vedas loosiga?] ¶ 14:38 3 comments links to this post
Juba aastalõpu ennustuses pakkusin, et EM2008 finaalis mängivad Saksamaa, Hispaania ja võitu pakkusin Hispaaniale. Arusaamatu oli Venemaa kahe võidu ülemüstifitseerimine. Juba avavooru Hispaania ja Venemaa mäng näitas, et kaitsja Puyol suutis venelaste võtmemängija Aršavini täisti neutraliseerida, mida võis eilegi oodata. Nii nagu Roman Abramovitši miljonid naelad ei suutnud FC Chelsea-t viia ei Inglise Meistriliiga ega Euroopa Meistrite karikavõiduni Moskavas, ei suudeta üksnes raha toel teha Venemaast Euroopa meister. Tõsisemat poolfinaali ootasin Saksamaa ja Türgi mängust, kus avatuma mängu korral võis oodata vähemalt 4 väravat. Superüllataja Türgi mängu ei halvanud isegi meeskonna liidri Nihat Kahveci ja paljude teiste vigastused või mängust kõrvale jäämine kaartide tõttu, mispärast uskusin sakslaste edasipääsu. Paraku on Türgi ainus meeskond, kus varumeeste pingil istunud koosseis mängis isegi pareminigi kui algkoosseis. Vastuseta jääb küsimus: kui veerandfinaalis Tšehhiga poleks Volkan Demirel saanud punast kaarti, kas Türgi ikka võitnuks penaltiseerias Horvaatiat? Samuti ei tea, kas Demirel suutnuks eile ühe sakslaste väravalöögi Rüstü'st rohkem tõrjuda ning mängu jätkunuks ka lisaajal?
Türklased tegid poolfinaalist Saksamaaga nauditava ja meeldejääva elamuse. Türgilt oodati sügaval kaitses istumist, kuid selle asemel hoopis rünnati. Eduseisu sattudes varumeeste koosseis ehmatas, mis võimaldas sakslastel kiirelt viigistada. Ilma Türgita olnuks jalgpalli EM palju vaesem ja igavam. Türgi Euroopasse kuuluvuse kahtluse alla seadjad on pidanud tunnistama, et Türgi kuulub rohkem Euroopasse kui kergelt allaandev, ilmetu, meeskonnavaimuta Venemaa.
Eilse Vene-Hispaania poolfinaalmängu järgseid ETV-stuudio kommentaare kuulates hämmastas asjameeste suutmatus nimetada Hispaania meeskonna parimaid. 37. minutil vahetati jalalihast vigastanud ründaja David Villa asemele ründav poolkaitsja, FC Arsenali mängumootor Cesc Fábregas. Hispaanlaste ründemäng muutus organiseeritumaks ja Cesc andis rea imeliselt täpseid sööte, ka teise ja kolmanda värava söödud. Kaitsjatest peab kiitma Carles Pujoli.
Ülehomses finaalis on mu soosik ikka Hispaania. Fábregas tegi kahekümnesena viimasel hooajal Inglise Meistriliigas imelise stardi, tõustes ülekaalukalt liiga resultatiivseimaks poolkaitsjaks kuni end vigastas. Tänaseks on Cesc taas heasse vormi tõusnud ja vääriks kohta Hispaania algkooseisus. Kui hispaanlaste treener Luis Aragonés jälle Cesci algrivistusest välja jätab on sakslastel, üleeilsest parema mängu korral, võimalik juhtima asuda. Lõpuks aga võtab Hispaania Fábregase juhtimisel ikkagi karika... Tore, et algavas MM-valiktsüklis saab Eesti kohtuda kahe EM-turniiri sümpaatseima meeskonnaga: Hispaania ja Türgi.
[Rai Uno TV (meie.tv): Poolfinaali Saksamaa ja Türgi väravad]
[kalev.ee: Hispaania loodab murda needust]
[kalev.ee: Kas Saksamaal ikka vedas loosiga?] ¶ 14:38 3 comments links to this post
neljapäev, Juuni 12, 2008
Kas Tallinn tormab Annusele appi?
Tallinna Linnaleht kirjutab, et linnaviletsusel on väga kiire Linnahalli juurde uue hiigelraekoja rajamisega. Miks äkki nii kiire hakkas? Ainuüksi uue raekoja asukoha valikut on mitmeid aastaid edasi-tagasi veeretatud ja nüüd on mõne kuuga Statoiliga saavutatud kokkulepe. Sügisel kuulutatakse välja rahvusvaheline konkurss.
Kas praegune linnavõimu partei kardab oma ainuvõimu lõppu Tallinnas? Enne võimuvahetust peab uue raehoone ehitusega alustama. Siis saab "õige" ehitaja valikuga jälle trikitada. Pärast järgmise aasta kevad-suviseid europarlamendi valimisi, enne kohalikke valimisi oktoobris, on kõigil erakondadel rahaga kitsas. Edgar alla miljardi enam ei diilita. Mitu miljardit uus hiigelraekoda maksma läheb?
Arvestades Linnavalitsuse soovi paigutada kõik Linnavalitsuse struktuuri kuuluvad asutused, ametid ja osakonnad ühte suurde majja, on ehitatava hoone maht vähemalt 35 000 ruutmeetrit. Raehoone ehitamiseks kuluva aja - 4 aasta jooksul saab linnavalitsuse ametnikkond ainult suuremaks kasvada. Pakun uue raehoone maksumus koos ümbruskonna halajastuse ja hiigelparklaga linnametnike autodele jääb 1,2-1,8 miljardi vahele. Isegi väikest 10%list kümnist võttes, saaks partei valimiskassasse 120-180 miljonit krooni. Kas mõnel Edgari heal sõbral on hetkel hädasti tellimusi (raha) vaja?
Ekspressis paljastavad Sulev Vedler ja Tarmo Vahter Merko Gruppi tütarfirma E.L.L. Kinnisvara maksejõuetuse probleeme... Kas pole nende kahe uudise vahel seost? Mõne nädala tagant meenub uudis ehituskontserni Merko huvist pikalt seisnud naaberkrundile suur ärihoone püstitada. Teine suur sõber Sõõrumaa on vist selleks ajaks Eesti tolmu oma jalgadelt mahapesnud ja toimetab Ukrainas ning Venemaal.
[epl.ee: Merko Ehituse I kvartali kasum kasvas 75%]
[arhliit.ee: Tallinn võib uue raehoone ehitada tankla kohale või tühermaale]
[epl.ee: Ratas lubab uue raehoone juurde ühistransporti] ¶ 17:30 0 comments links to this post
Tallinna Linnaleht kirjutab, et linnaviletsusel on väga kiire Linnahalli juurde uue hiigelraekoja rajamisega. Miks äkki nii kiire hakkas? Ainuüksi uue raekoja asukoha valikut on mitmeid aastaid edasi-tagasi veeretatud ja nüüd on mõne kuuga Statoiliga saavutatud kokkulepe. Sügisel kuulutatakse välja rahvusvaheline konkurss. Kas praegune linnavõimu partei kardab oma ainuvõimu lõppu Tallinnas? Enne võimuvahetust peab uue raehoone ehitusega alustama. Siis saab "õige" ehitaja valikuga jälle trikitada. Pärast järgmise aasta kevad-suviseid europarlamendi valimisi, enne kohalikke valimisi oktoobris, on kõigil erakondadel rahaga kitsas. Edgar alla miljardi enam ei diilita. Mitu miljardit uus hiigelraekoda maksma läheb?
Arvestades Linnavalitsuse soovi paigutada kõik Linnavalitsuse struktuuri kuuluvad asutused, ametid ja osakonnad ühte suurde majja, on ehitatava hoone maht vähemalt 35 000 ruutmeetrit. Raehoone ehitamiseks kuluva aja - 4 aasta jooksul saab linnavalitsuse ametnikkond ainult suuremaks kasvada. Pakun uue raehoone maksumus koos ümbruskonna halajastuse ja hiigelparklaga linnametnike autodele jääb 1,2-1,8 miljardi vahele. Isegi väikest 10%list kümnist võttes, saaks partei valimiskassasse 120-180 miljonit krooni. Kas mõnel Edgari heal sõbral on hetkel hädasti tellimusi (raha) vaja?
Ekspressis paljastavad Sulev Vedler ja Tarmo Vahter Merko Gruppi tütarfirma E.L.L. Kinnisvara maksejõuetuse probleeme... Kas pole nende kahe uudise vahel seost? Mõne nädala tagant meenub uudis ehituskontserni Merko huvist pikalt seisnud naaberkrundile suur ärihoone püstitada. Teine suur sõber Sõõrumaa on vist selleks ajaks Eesti tolmu oma jalgadelt mahapesnud ja toimetab Ukrainas ning Venemaal.
[epl.ee: Merko Ehituse I kvartali kasum kasvas 75%]
[arhliit.ee: Tallinn võib uue raehoone ehitada tankla kohale või tühermaale]
[epl.ee: Ratas lubab uue raehoone juurde ühistransporti] ¶ 17:30 0 comments links to this post
esmaspäev, Juuni 09, 2008
Parteipoliitiline Päevaleht
Tallinnlasel on iga esmaspäev võimalik lugeda Ühtse Venemaa värvides Kesknädala ja linnaviletsuse koostöös valmivat tasuta nädalalehte "Pealinn". Milline pealinn? Ega mitte Moskva? Paksem "Pealinn" kajastab rohkem lugejaid huvitavaid teemasid ning esitab pehmemalt K-partei seisukohti ja suuniseid. Tänane Eesti Päevaleht pani K-partei kirjatsuradele pika puuga ära.
Raimo Poom kajastas Reformierakonna eilset üldkogu Palmse mõisas. Kirjutis nagu valminuks IRL või sotside kontoris. Kas Raimo pääseb linnakärast ainult siis kui sugulane või tuttav linnast eemal pulmi peab? Nii talle näiski vabas õhus peetud erakonna üldkogu pulmapeona, kus Raimo siis kontvõõrana kiibitses ja nuhkis.
Ootamatu lühiajaline vihmasadu lakkas 15:45 ja Andrus alustas oma kõnet 16:10 paiku. Ansipi kõne lõpus paotus pilvede vahelt päike ja Andrus lõpetas oma sõnavõtu kutsega päikeselisel suvel hoolitseda Eesti iibe eest. Seega Raimo kujundid "lõppes vihm taevaste jõudude abiga" või "erakonna käsulauad" olid ajakirjanduslikud liialdused. Andrusele pandi suhu sõnad nagu "teisi parteisid toetavad pealinlased, ärge andke oma häält neile – ainult reformiparteid valides kukutate Keskerakonna." Seda Andrus ei lausunud ja selle kirjutas ilmselt Raimole ette mõni pahur IRL-i või sotside parteisõdur...
Madalate instinktide esilekutsumiseks pealkirjastas Päevaleht loo "andke kogu võim meile". Iga partei eesmärk on võimule pääseda, vastasel juhul oleks tegu jutuklubiga ja ka valijate petmisega. Kuna ei soovitagi midagi ühiskonnas muuta. EPL üritab näidata nagu oleks Reformierakond midagi erakordset. IRL poistebänd ja Parts on suuremas võimujanus kui Ansip. Ainult rahvas ei toeta neid enam. Kas maailmas on mõni partei mille lipukiri on "Meie valitseda ei taha". Kas pole tobe? Sama tobe kui see Raimo kallutatud artiklike.
Aga "uue" maksureformi idee seada sotsiaalmaksule ülempiir, on pärit juba paari aasta tagant. Raimo käsitles maksuuuendust valesti, jättes mainimata maksureformi idee vajalikkust põhjendava Keit Pentuse toodud näite. Aasta eest arutles tarkvarafirma Google, kuhu rajada oma Ida-Euroopa arenduskeskus ja luua selles riigis sada uut kõrgepalgalist töökohta: Eesti, Läti või Venemaa. Kahjuks otsustati see rajada Venemaale, kuna sealne maksukeskkond on märksa soodsam. Kas olnuks Google üks peakorter Eestis kui see maksumuudatuse idee varem vastuvõetuks? Sotsmaksu reformi juures võiks arutleda ka alumise piiri seadmise vajadust. Väheneks ümbrikupalkade osakaal ja ettevõtjatele antakse mõista, et soositud on kõrgema sissetulekuga töökohtade loomine.
PS. Umbes 45 minutit pikka Keit Pentuse kõnet lugege siit. ¶ 13:24 2 comments links to this post
Tallinnlasel on iga esmaspäev võimalik lugeda Ühtse Venemaa värvides Kesknädala ja linnaviletsuse koostöös valmivat tasuta nädalalehte "Pealinn". Milline pealinn? Ega mitte Moskva? Paksem "Pealinn" kajastab rohkem lugejaid huvitavaid teemasid ning esitab pehmemalt K-partei seisukohti ja suuniseid. Tänane Eesti Päevaleht pani K-partei kirjatsuradele pika puuga ära. Raimo Poom kajastas Reformierakonna eilset üldkogu Palmse mõisas. Kirjutis nagu valminuks IRL või sotside kontoris. Kas Raimo pääseb linnakärast ainult siis kui sugulane või tuttav linnast eemal pulmi peab? Nii talle näiski vabas õhus peetud erakonna üldkogu pulmapeona, kus Raimo siis kontvõõrana kiibitses ja nuhkis.
Ootamatu lühiajaline vihmasadu lakkas 15:45 ja Andrus alustas oma kõnet 16:10 paiku. Ansipi kõne lõpus paotus pilvede vahelt päike ja Andrus lõpetas oma sõnavõtu kutsega päikeselisel suvel hoolitseda Eesti iibe eest. Seega Raimo kujundid "lõppes vihm taevaste jõudude abiga" või "erakonna käsulauad" olid ajakirjanduslikud liialdused. Andrusele pandi suhu sõnad nagu "teisi parteisid toetavad pealinlased, ärge andke oma häält neile – ainult reformiparteid valides kukutate Keskerakonna." Seda Andrus ei lausunud ja selle kirjutas ilmselt Raimole ette mõni pahur IRL-i või sotside parteisõdur...
Madalate instinktide esilekutsumiseks pealkirjastas Päevaleht loo "andke kogu võim meile". Iga partei eesmärk on võimule pääseda, vastasel juhul oleks tegu jutuklubiga ja ka valijate petmisega. Kuna ei soovitagi midagi ühiskonnas muuta. EPL üritab näidata nagu oleks Reformierakond midagi erakordset. IRL poistebänd ja Parts on suuremas võimujanus kui Ansip. Ainult rahvas ei toeta neid enam. Kas maailmas on mõni partei mille lipukiri on "Meie valitseda ei taha". Kas pole tobe? Sama tobe kui see Raimo kallutatud artiklike.
Aga "uue" maksureformi idee seada sotsiaalmaksule ülempiir, on pärit juba paari aasta tagant. Raimo käsitles maksuuuendust valesti, jättes mainimata maksureformi idee vajalikkust põhjendava Keit Pentuse toodud näite. Aasta eest arutles tarkvarafirma Google, kuhu rajada oma Ida-Euroopa arenduskeskus ja luua selles riigis sada uut kõrgepalgalist töökohta: Eesti, Läti või Venemaa. Kahjuks otsustati see rajada Venemaale, kuna sealne maksukeskkond on märksa soodsam. Kas olnuks Google üks peakorter Eestis kui see maksumuudatuse idee varem vastuvõetuks? Sotsmaksu reformi juures võiks arutleda ka alumise piiri seadmise vajadust. Väheneks ümbrikupalkade osakaal ja ettevõtjatele antakse mõista, et soositud on kõrgema sissetulekuga töökohtade loomine.
PS. Umbes 45 minutit pikka Keit Pentuse kõnet lugege siit. ¶ 13:24 2 comments links to this post
neljapäev, Juuni 05, 2008
Kas Obama AIPAC kõne oli III ilmasõja eelkuulutus?
Kolmapäeva öösel selgus demokraatide nominent, kuid Hillary kiitles edasi nagu maratonijooksus ringiga kaotanu: aga mina hüppasin jooksu ajal kõrgemale... Eile näitas CNN terve päev Obama ja Clintoni kõnesid AIPAC-il. Hillary juudilembus pole saladus, aga üllatas Barack, keda pidasin juutide suhtes leigeks.
Barack kuulutas juutide ja Iisraeli riigi suhtes tulist kiindumust, nagu oleks suur Iraagi sõja vastane valmis vajadusel kohe Iraani ründama. Et vältida (varem Dick Cheney juhitud) Halliburtoni salajase koostöö tulemusena Iraani tuumapommi sündi. Obamal oligi lõpuks aeg demokraatide presidendikandidaadina Iisraeli teemal rääkida. Obama tegi juutide poole kohustusliku kiidulaulu-žesti, sest täna on Robert Francis Kennedy mõrva 40. aastapäev ja Hillary juba kogemata mainis sobimatult RFK atendaati. Kas eelvalimiste maratonist väsinuna räägiti välja, mida rahastajate ringis põgusalt arutleti? Obama kõnet katkestasid kestvad kiiduavaldused, täpselt nagu Kremli Kongresside Palees 1980ndatel.
Siit rändas mõte USA impeeriumi hääbumise ohtudele. Hetke USA majanduse madalseisu ja 1930ndate aastate Suure Depressiooni vahel on palju sarnast. Pikalt kestnud kodulaenude kriisiga on ebalikviidsete pankade valdusse ning oksjoni haamri alla läinud juba üle miljoni kodu ja paranemist pole niipea näha... Mais kasvas töötute arv USAs 5,5% võrra, tööandjad kaotasid 49 tuhat töökohta.
Laialt on levinud tõdemus, kui ameeriklane kulutab raha ostmaks:
1.) kaupu Wal-Mart'i supermarketist, läheb raha Hiinasse;
2.) kütust, läheb raha araablastele;
3.) uue arvuti, läheb raha Indiasse või Hiinasse;
4.) puu- ja köögivilju, läheb raha Mehikosse, Honduurasesse, Guatemalasse;
5.) säästliku või hea auto, läheb raha Jaapanisse või Saksamaale;
6.) kasutut crap'i, läheb raha Taiwanisse;
See riigist lahkuv raha ei erguta majandust, raha peaks jääma USA-sse.
Globaalses konkurentsis on odava tööjõuga, kiirelt kasvavad Aasia riigid (3 miljardit elanikku) haaranud 300 miljonilise elanikkonnaga heaolu riigi oma haardesse. Galopeeriva nafta hinna survel on kütust raiskav maailmavõim USA niigi hingetu. Naftatootjad haistes USD suurt inflatsiooni soovivad Iraani (Iraagi) eestvõttel vabaneda dollariga seotusest. Petrodollar on viimane vahend, millega vältida suurtes võlgades riigi kollapsit. Superriigi kulutused on ammu sissetulekutest suuremad ja ainus võimalus on dollarit juurde trükkida, nagu N. Liit 1980ndate lõpul... Kas veel mäletate kui aastatel 1985-1987 maksti dollari eest 65-70 kopikat?
Tarkinvestor arvas, et nafta barreli maailmaturuhind on mullina suureks paisutatud. Kardan, et mullistub hoopis USD, mis ootamatult veidi tugevnes ning siiani Afganistaanis ja Iraagis sõdiva USA riigivõlg on hakanaud kahanema? Selle taga on vabariiklaste tegutsemine ja soov 5 kuu jooksul McCaini presidendiks valimise võimaluste tõstmiseks puhuda USA majanduse paranemise mullike. Kui võidab Obama, siis ameti ülevõtmise järel veebruaris 2009, lastakse see mull isevoolu teed ja Obama seisab silmitsi väga suurte majandusprobleemidega.
Maailmas on õhk ksenofoobsetest hirmudest ning sõjaootusest sama paks kui aastal 1938. Kas järgnev aasta 2009 saab 1939nda aastaga analoogiliseks? Agaramad spekuleerivad, et USA alustab Iraani pommitamist, vältimaks Iraani tuumarelvastumist. Kas Iraani sõtta kistakse ka NATO liikmesriigid? Kuid Iraani toetavad araabia riigid. Mis sünnib konflikti eskaleerudes maailmaturul naftahinnaga? Kelle poole kuulub USA põhilise rahastaja Hiina sümpaatia? Kui novembris võidab McCain, saab reaalsuseks demokraatide hirm istuva presidendi kolmandast ametiajast nn. McBushist, McCain unistas veel hiljuti 100 aastasest kohalolekust (loe okupatsioonist) Iraagis. Vabariiklaste juhtimisel on ilmasõja oht suurem kui demokraatide valitsemise korral (näiteks Kuuba kriis).
[tarkinvestor.ee: Nafta - $50 või $200?]
[Halliburton Secretly Doing Business with Key Member of Iran’s Nuclear Team]
[obama.com: Obama Addresses AIPAC Conference]
[ap3.ee: Alan Greenspan: järgmise mullini kulub hulk aega]
Kolmapäeva öösel selgus demokraatide nominent, kuid Hillary kiitles edasi nagu maratonijooksus ringiga kaotanu: aga mina hüppasin jooksu ajal kõrgemale... Eile näitas CNN terve päev Obama ja Clintoni kõnesid AIPAC-il. Hillary juudilembus pole saladus, aga üllatas Barack, keda pidasin juutide suhtes leigeks. Barack kuulutas juutide ja Iisraeli riigi suhtes tulist kiindumust, nagu oleks suur Iraagi sõja vastane valmis vajadusel kohe Iraani ründama. Et vältida (varem Dick Cheney juhitud) Halliburtoni salajase koostöö tulemusena Iraani tuumapommi sündi. Obamal oligi lõpuks aeg demokraatide presidendikandidaadina Iisraeli teemal rääkida. Obama tegi juutide poole kohustusliku kiidulaulu-žesti, sest täna on Robert Francis Kennedy mõrva 40. aastapäev ja Hillary juba kogemata mainis sobimatult RFK atendaati. Kas eelvalimiste maratonist väsinuna räägiti välja, mida rahastajate ringis põgusalt arutleti? Obama kõnet katkestasid kestvad kiiduavaldused, täpselt nagu Kremli Kongresside Palees 1980ndatel.
Siit rändas mõte USA impeeriumi hääbumise ohtudele. Hetke USA majanduse madalseisu ja 1930ndate aastate Suure Depressiooni vahel on palju sarnast. Pikalt kestnud kodulaenude kriisiga on ebalikviidsete pankade valdusse ning oksjoni haamri alla läinud juba üle miljoni kodu ja paranemist pole niipea näha... Mais kasvas töötute arv USAs 5,5% võrra, tööandjad kaotasid 49 tuhat töökohta.
Laialt on levinud tõdemus, kui ameeriklane kulutab raha ostmaks:1.) kaupu Wal-Mart'i supermarketist, läheb raha Hiinasse;
2.) kütust, läheb raha araablastele;
3.) uue arvuti, läheb raha Indiasse või Hiinasse;
4.) puu- ja köögivilju, läheb raha Mehikosse, Honduurasesse, Guatemalasse;
5.) säästliku või hea auto, läheb raha Jaapanisse või Saksamaale;
6.) kasutut crap'i, läheb raha Taiwanisse;
See riigist lahkuv raha ei erguta majandust, raha peaks jääma USA-sse.
Globaalses konkurentsis on odava tööjõuga, kiirelt kasvavad Aasia riigid (3 miljardit elanikku) haaranud 300 miljonilise elanikkonnaga heaolu riigi oma haardesse. Galopeeriva nafta hinna survel on kütust raiskav maailmavõim USA niigi hingetu. Naftatootjad haistes USD suurt inflatsiooni soovivad Iraani (Iraagi) eestvõttel vabaneda dollariga seotusest. Petrodollar on viimane vahend, millega vältida suurtes võlgades riigi kollapsit. Superriigi kulutused on ammu sissetulekutest suuremad ja ainus võimalus on dollarit juurde trükkida, nagu N. Liit 1980ndate lõpul... Kas veel mäletate kui aastatel 1985-1987 maksti dollari eest 65-70 kopikat?
Tarkinvestor arvas, et nafta barreli maailmaturuhind on mullina suureks paisutatud. Kardan, et mullistub hoopis USD, mis ootamatult veidi tugevnes ning siiani Afganistaanis ja Iraagis sõdiva USA riigivõlg on hakanaud kahanema? Selle taga on vabariiklaste tegutsemine ja soov 5 kuu jooksul McCaini presidendiks valimise võimaluste tõstmiseks puhuda USA majanduse paranemise mullike. Kui võidab Obama, siis ameti ülevõtmise järel veebruaris 2009, lastakse see mull isevoolu teed ja Obama seisab silmitsi väga suurte majandusprobleemidega.
Maailmas on õhk ksenofoobsetest hirmudest ning sõjaootusest sama paks kui aastal 1938. Kas järgnev aasta 2009 saab 1939nda aastaga analoogiliseks? Agaramad spekuleerivad, et USA alustab Iraani pommitamist, vältimaks Iraani tuumarelvastumist. Kas Iraani sõtta kistakse ka NATO liikmesriigid? Kuid Iraani toetavad araabia riigid. Mis sünnib konflikti eskaleerudes maailmaturul naftahinnaga? Kelle poole kuulub USA põhilise rahastaja Hiina sümpaatia? Kui novembris võidab McCain, saab reaalsuseks demokraatide hirm istuva presidendi kolmandast ametiajast nn. McBushist, McCain unistas veel hiljuti 100 aastasest kohalolekust (loe okupatsioonist) Iraagis. Vabariiklaste juhtimisel on ilmasõja oht suurem kui demokraatide valitsemise korral (näiteks Kuuba kriis).
[tarkinvestor.ee: Nafta - $50 või $200?]
[Halliburton Secretly Doing Business with Key Member of Iran’s Nuclear Team]
[obama.com: Obama Addresses AIPAC Conference]
[ap3.ee: Alan Greenspan: järgmise mullini kulub hulk aega]
Sildid: USA, USA poliitika, USD
¶ 23:57 0 comments links to this post
reede, Mai 30, 2008
Kantslerkratid tõstsid aprillis palgafondi
Eile kogunes Reformierakonna programmi majanduse töörühm. Pärast lähiajaloo erakonna programmide majanduse põhiseisukohtade ülevaadet, andis Jürgen Ligi ülevaate olukorrast riigis. Sensitiivne saladus on asjaolu, et sotside ja IRL-i venitamine riigikulutuste kohesel külmutamisel, jahudes negatiivse eelarve vajadusest, võimaldas kantsleritel kiirelt kõik ametnike palgatõusud ära teha... Mõne ministeeriumi palgafond kasvas koguni 35%! Valitsusjuhile nagu lööduks nuga selga. Lõpuks Ansip kogunenud pinged maandaski sobimatult naisametnikule käratades.
Olukorda mittemõistev Savisaar jahub palgatõusu vajadusest? Eesti on Euroopa Liidu vabas tööjõuturus osaline viiendat aastat. Ei päde välismaale minemisega hirmutamine, kuna nii välismaist kui eestimaist finantskapitali lahkub Eestist rohkem kui eestimaist tööjõukapitali. Eks Edgar soovib, et koalitsioon täidaks Keskerakonna valimislubaduse: ametnikele 25 000 kroonine palk. Teine ajaloolane Laar variserina võiks tunnistada oma eksimust ja koalitsioonijuhi kohal mõelda riigimehelikult, olemata süüdimatu populist... ¶ 15:22 3 comments links to this post
Eile kogunes Reformierakonna programmi majanduse töörühm. Pärast lähiajaloo erakonna programmide majanduse põhiseisukohtade ülevaadet, andis Jürgen Ligi ülevaate olukorrast riigis. Sensitiivne saladus on asjaolu, et sotside ja IRL-i venitamine riigikulutuste kohesel külmutamisel, jahudes negatiivse eelarve vajadusest, võimaldas kantsleritel kiirelt kõik ametnike palgatõusud ära teha... Mõne ministeeriumi palgafond kasvas koguni 35%! Valitsusjuhile nagu lööduks nuga selga. Lõpuks Ansip kogunenud pinged maandaski sobimatult naisametnikule käratades. Olukorda mittemõistev Savisaar jahub palgatõusu vajadusest? Eesti on Euroopa Liidu vabas tööjõuturus osaline viiendat aastat. Ei päde välismaale minemisega hirmutamine, kuna nii välismaist kui eestimaist finantskapitali lahkub Eestist rohkem kui eestimaist tööjõukapitali. Eks Edgar soovib, et koalitsioon täidaks Keskerakonna valimislubaduse: ametnikele 25 000 kroonine palk. Teine ajaloolane Laar variserina võiks tunnistada oma eksimust ja koalitsioonijuhi kohal mõelda riigimehelikult, olemata süüdimatu populist... ¶ 15:22 3 comments links to this post
neljapäev, Mai 29, 2008
SKP-ehmatus lööb majandusel hinge kinni
Kinnisvara sektor hingitseb jälle. Ilmselt on Statistikaameti Eesti I kvartali SKP kasv 0,4% hirmutanud ära paljud pankade laenukomiteed ja laenukraanid keeratakse veel rohkem kinni. Mai kuu esimese 13 tööpäeva põhjal on mai kuu kinnisvaratehingute arvult ja käibelt veelgi kehvem kui oli märts. Huvitava nüansina avastasin, et just kuulõppudel on tehingute statistikas ootamatud hüpped. Kas kinnisvaraarendajad tõstavad oma raamatupidamisse kinnijäänud "õhku" tütrelt tütrele ringi? Vasakul on kinnisvaratehingute käivete graafik nädalate lõikes.
Mais on märtsist rohkem tehinguid ja käivet Ida-Virumaal ja Järvamaal. Ka Tartu- ja Pärnumaal on aktiivsust rohkem, kuid aprilliga võrreldes enam-vähem sama. Kinnisvaratehingute kogukäive tuleb 3,2 miljardi krooni kanti.
Eesti majanduse "SKP-kasvu" prognoosid tunduvad liigagi head. Üleüldise paanikaga tehakse sama viga, mida juba 1930ndatel tegi Föderaalreserv. Majandusest raha väljatõmmates põhjustati doominokivide efektiga sarnane järjestikuste pankrottide laine, ning majandussurutises kannatasid kõik. Ka need, kes polnud üleliigseid riske võttes, kinnisvara arendama tõtanud. Nii kurb kui ka pole tuleb selle aasta majanduse juurdekasv negatiivne. Seda tänu kõrgele (naftast tingitud ülemaailmsele) inflatsioonile ja riigieelarve maksude alalaekumisi mõõdetakse ca 10 miljardi krooniga. Kuna eelmisel aastal moodustasid meie "õhukese riigi" maksulaekumised ca 36% SKP-st, siis näiteks 3,2-6,4 miljardi võrra eelarve kulutuste vähendamine, tingib omakorda 1,152 kuni 2,304 miljardi krooni võrra väiksema maksude laekumise...
Näiteks Sampoliising vastas väga kulusäästliku (võrreldes seni pakutava teenusega tuleks vilja kuivatamine 3-4 korda odavam) kiirkuivati liisingutaotlusele eitavalt. Põhjuseks toodi, et jooksval aastal on külvi tegemisega kahjumisse mindud. Minu teada pole Eestis vist ühtegi teraviljakasvatajat, kes hetkel jooksva aasta kasumiaruandes poleks kahjumis... Muidugi mõni erandi leiab, kes ka oma viljasaadusi töötleb.
Hansaliisingust küsiti miks taotletakse pikka 60 kuulist kapitalirenti. Kas liisingutöötaja meelest on kombain nagu sõiduauto, millega sõidad igapäevaselt aasta ringi, mitte ainult sügiseti vilja koristama? Olge valvsad, surnud kassi põrget pole veel saabunud. Aga tulemata see ei jää!
Kinnisvara sektor hingitseb jälle. Ilmselt on Statistikaameti Eesti I kvartali SKP kasv 0,4% hirmutanud ära paljud pankade laenukomiteed ja laenukraanid keeratakse veel rohkem kinni. Mai kuu esimese 13 tööpäeva põhjal on mai kuu kinnisvaratehingute arvult ja käibelt veelgi kehvem kui oli märts. Huvitava nüansina avastasin, et just kuulõppudel on tehingute statistikas ootamatud hüpped. Kas kinnisvaraarendajad tõstavad oma raamatupidamisse kinnijäänud "õhku" tütrelt tütrele ringi? Vasakul on kinnisvaratehingute käivete graafik nädalate lõikes.
Mais on märtsist rohkem tehinguid ja käivet Ida-Virumaal ja Järvamaal. Ka Tartu- ja Pärnumaal on aktiivsust rohkem, kuid aprilliga võrreldes enam-vähem sama. Kinnisvaratehingute kogukäive tuleb 3,2 miljardi krooni kanti. Eesti majanduse "SKP-kasvu" prognoosid tunduvad liigagi head. Üleüldise paanikaga tehakse sama viga, mida juba 1930ndatel tegi Föderaalreserv. Majandusest raha väljatõmmates põhjustati doominokivide efektiga sarnane järjestikuste pankrottide laine, ning majandussurutises kannatasid kõik. Ka need, kes polnud üleliigseid riske võttes, kinnisvara arendama tõtanud. Nii kurb kui ka pole tuleb selle aasta majanduse juurdekasv negatiivne. Seda tänu kõrgele (naftast tingitud ülemaailmsele) inflatsioonile ja riigieelarve maksude alalaekumisi mõõdetakse ca 10 miljardi krooniga. Kuna eelmisel aastal moodustasid meie "õhukese riigi" maksulaekumised ca 36% SKP-st, siis näiteks 3,2-6,4 miljardi võrra eelarve kulutuste vähendamine, tingib omakorda 1,152 kuni 2,304 miljardi krooni võrra väiksema maksude laekumise...
Näiteks Sampoliising vastas väga kulusäästliku (võrreldes seni pakutava teenusega tuleks vilja kuivatamine 3-4 korda odavam) kiirkuivati liisingutaotlusele eitavalt. Põhjuseks toodi, et jooksval aastal on külvi tegemisega kahjumisse mindud. Minu teada pole Eestis vist ühtegi teraviljakasvatajat, kes hetkel jooksva aasta kasumiaruandes poleks kahjumis... Muidugi mõni erandi leiab, kes ka oma viljasaadusi töötleb.
Hansaliisingust küsiti miks taotletakse pikka 60 kuulist kapitalirenti. Kas liisingutöötaja meelest on kombain nagu sõiduauto, millega sõidad igapäevaselt aasta ringi, mitte ainult sügiseti vilja koristama? Olge valvsad, surnud kassi põrget pole veel saabunud. Aga tulemata see ei jää!
Sildid: kinnisvara, majandus
¶ 14:01 1 comments links to this post
teisipäev, Mai 27, 2008
Väsimatu tuuritaja Viikna järjekordne PR-katastroof
Jälle kütab avalikkuses viha Lauri Viikna. Varjutades Savisaaregi, kes eelmine aasta lasi Lauri põlenud Tivoli Tuuri jäänused Vabaduse platsil ülespanna. Siis oli meeril sünnipäev. Tal oli tore sõpru ja külalisi oma kabinetist väljudes kohe karuselliga sõitma viia. Tallinn kavatseb positiivset lisaeelarvet? Kas Edgar tõttab jälle Laurile appi ja kutsub sünnipäevaks 31. maiks piinatud Loomade Tsirkuse Vabaduse platsile Tallinna ja Lasnamäe lapsi lõbustama? Linnaviletsus maksaks Laurile milli või paar ja rahahädas Lauri ei pea (kas piinamisega?) dresseeritud loomi hukkama.
Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, tänasest Linnaülikoolist töö- ja autoõpetuse õpetajaameti saanud Lauri peaks oma vanas kõrgkoolis end avalike suhete alal täiendama või vähemalt palgaku endale PR-esindaja. Valus on vaadata kuidas ajalehega jälle üht tuuritavat "kärbest" tapetakse... Ka karastunud Laurile on see liig. Eesti majanduskasv on peatunud, välis- ja kodumaine kapital põgenevad Eestist. Tore kui on ideid ja ettevõtlikkust midagi majanduse elavdamiseks teha, et SKP nominaalkasv ei jääks inflatsioonile alla. Kas meedia tahab need viimasedki tegijad "kasti lüüa"? Pildil on Lauri Viikna ansambliga TaTu.
PS. Kellel ETV saade "Paar" nägemata nagu minul lugegu Kirjatsura ülevaadet.
[ekspress.ee: Noorsotsid paluvad boikottida Lauri Viikna korraldatavat tsirkusetuuri]
[postimees.ee: Loomi võib Tsirkuse Tuuri katkemise korral ähvardada hukkamine]
[ap3.ee: Lauri Viikna tahab kõigi sõber olla]
[naisteleht.ee: Tivoli Tuuri juhi elukaaslane Annika: «Ilkujaid tabab kõik bumerangina!»] ¶ 20:04 0 comments links to this post
Jälle kütab avalikkuses viha Lauri Viikna. Varjutades Savisaaregi, kes eelmine aasta lasi Lauri põlenud Tivoli Tuuri jäänused Vabaduse platsil ülespanna. Siis oli meeril sünnipäev. Tal oli tore sõpru ja külalisi oma kabinetist väljudes kohe karuselliga sõitma viia. Tallinn kavatseb positiivset lisaeelarvet? Kas Edgar tõttab jälle Laurile appi ja kutsub sünnipäevaks 31. maiks piinatud Loomade Tsirkuse Vabaduse platsile Tallinna ja Lasnamäe lapsi lõbustama? Linnaviletsus maksaks Laurile milli või paar ja rahahädas Lauri ei pea (kas piinamisega?) dresseeritud loomi hukkama. Tallinna Pedagoogilisest Instituudist, tänasest Linnaülikoolist töö- ja autoõpetuse õpetajaameti saanud Lauri peaks oma vanas kõrgkoolis end avalike suhete alal täiendama või vähemalt palgaku endale PR-esindaja. Valus on vaadata kuidas ajalehega jälle üht tuuritavat "kärbest" tapetakse... Ka karastunud Laurile on see liig. Eesti majanduskasv on peatunud, välis- ja kodumaine kapital põgenevad Eestist. Tore kui on ideid ja ettevõtlikkust midagi majanduse elavdamiseks teha, et SKP nominaalkasv ei jääks inflatsioonile alla. Kas meedia tahab need viimasedki tegijad "kasti lüüa"? Pildil on Lauri Viikna ansambliga TaTu.
PS. Kellel ETV saade "Paar" nägemata nagu minul lugegu Kirjatsura ülevaadet.
[ekspress.ee: Noorsotsid paluvad boikottida Lauri Viikna korraldatavat tsirkusetuuri]
[postimees.ee: Loomi võib Tsirkuse Tuuri katkemise korral ähvardada hukkamine]
[ap3.ee: Lauri Viikna tahab kõigi sõber olla]
[naisteleht.ee: Tivoli Tuuri juhi elukaaslane Annika: «Ilkujaid tabab kõik bumerangina!»] ¶ 20:04 0 comments links to this post
esmaspäev, Mai 26, 2008
Gruusia Demokraatlik Vabariik 90
Pärast 1917. aasta revolutsioone kokkuvarisenud Vene Impeeriumi Musta ja Kaspia mere vahelisele alale tekkisid iseseisvust deklareerinud ja Saksamaa, Ottomani Impeeriumi poolt tunnustatud riigid:
Kubani Rahvavabariik (Gruusiast põhja pool),
Armeenia Demokraatlik Vabariik (lõunas),
Azerbaidžaani Demokraatlik Vabariik (kagus)
Põhja-Kaukasuse Mägilaste Vabariik (põhjas),
Gruusia Demokraatlik Vabariik, mille territoorium oli ligikaudu 107 600km² (tänasel Gruusial 69 700km²) ja rahva arv 2,5 miljonit. Gruusia eksisteeris 26. maist 1918 kuni okupeerimiseni Punaarmee poolt 25. veebruaril 1921.
Veebuaris 1917 organiseeris professor Mihhail Tsereteli (Gruusia Komitee liige 1914–1918) Gruusia tuleviku konverentsi, kus loodi rahvakogu. Sihiks seati luua iseseisev Gruusia riik. 1917 oli taastatud Gruusia Apostellik Õigeusu Kirik. 22. mail 1918 valiti uus rahvakogu. Zurab Avališvili koostas iseseisva Gruusia riigi deklaratsiooni, mille rahvakogu kuulutas välja 26. mail 1918. Esimese rahvakogu juht oli Noe Ramišvili. Esimese koalitsiooni moodustasid menševikud, sotsföderaalid, Rahva-Demokraatlik Partei ja esseerid. Loodi mitmeparteisüsteem. Rahvakogus oli 130 liiget.
1918-1920 möödus Gruusias rahulikult. 1918 loodi armee, võeti vastu haridusseadus ja akt Abhaasia rahvakogu kohta ning riigikeeleks kuulutati gruusia keel. 1919 valiti uus parlament, võeti vastu kodanikuseadus ja rahana võeti kasutusele gruusia maneti. 1920 sõlmiti Venemaa ja Gruusia vahel rahu, mille kohaselt legaliseeriti Gruusia bolševikud.
Gruusia DV-d tunnustasid de jure Saksamaa (1918), Türgi (1918), Rumeenia (1919), Belgia (1919), Poola (1920), Tšehhoslovakkia (1920), Argentiina (1920), Venemaa (1920), Suurbritannia (1921), Prantsusmaa (1921), Jaapan (1921), Itaalia (1921) ja Antant (27. jaanuaril 1921). 21. veebruaril 1921 kinnitas parlament Gruusia DV põhiseaduse.
Aastal 1920 toimus Vene kodusõjas murrang ja bolševikud haarasid initsiatiivi. Kindral Anton Denikini juhitud vabatahtlike armee purustamise järel jaanuaris 1920, okupeeriti Punaarmee poolt 28. aprillil Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Juunis algas Punaarmee invasioon Põhja-Kaukasuse Mägilaste Vabariiki, millest jaanuaris 1921 formeeriti Nõukogude Mägilaste Vabriik, pealinnaga Vladikavkaz (vladi Kavkaz). Täna on Mägilaste Vabariigi alad Vene Föderatsiooni Stavropoli krai koosseisus olevad Ingušeetia, Tšetšeenia, Dagestan jt. Edasi 29. novembril okupeerisid bolševikud ka Armeenia ja ring ümber Gruusia tõmbus koomale.
Vene invansioon Gruusiasse algas veebuaris 1921 Suhhumisse, sealt Batumisse ja Tbilisisse. 25. veebruaril langes Tbilisi ja valitsus läks eksiili, kus valitsus tegi tööd kuni 1954 aastani. Moodustati Gruusia NSV, mis liideti Taga-Kaukaasia SFNVsse. Ametlikult Gruusia ei kapituleerunud. 1924. aastani jätkus sissisõda kindralite Kote Abhazi ja Nestor Gardaphadze ning koloneli Kakutsa Tšolokašvili juhtimisel. 1924 toimus väike mäss, mis kohe summutati.
1990 võitsid Gruusia NSV Ülemnõukogu valimised Zviad Gamsahhurdia toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. 9. aprillil 1991 andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik ja samal päeval seda tehtigi. ¶ 13:02 1 comments links to this post
Pärast 1917. aasta revolutsioone kokkuvarisenud Vene Impeeriumi Musta ja Kaspia mere vahelisele alale tekkisid iseseisvust deklareerinud ja Saksamaa, Ottomani Impeeriumi poolt tunnustatud riigid: Kubani Rahvavabariik (Gruusiast põhja pool),
Armeenia Demokraatlik Vabariik (lõunas),
Azerbaidžaani Demokraatlik Vabariik (kagus)
Põhja-Kaukasuse Mägilaste Vabariik (põhjas),
Gruusia Demokraatlik Vabariik, mille territoorium oli ligikaudu 107 600km² (tänasel Gruusial 69 700km²) ja rahva arv 2,5 miljonit. Gruusia eksisteeris 26. maist 1918 kuni okupeerimiseni Punaarmee poolt 25. veebruaril 1921.
Veebuaris 1917 organiseeris professor Mihhail Tsereteli (Gruusia Komitee liige 1914–1918) Gruusia tuleviku konverentsi, kus loodi rahvakogu. Sihiks seati luua iseseisev Gruusia riik. 1917 oli taastatud Gruusia Apostellik Õigeusu Kirik. 22. mail 1918 valiti uus rahvakogu. Zurab Avališvili koostas iseseisva Gruusia riigi deklaratsiooni, mille rahvakogu kuulutas välja 26. mail 1918. Esimese rahvakogu juht oli Noe Ramišvili. Esimese koalitsiooni moodustasid menševikud, sotsföderaalid, Rahva-Demokraatlik Partei ja esseerid. Loodi mitmeparteisüsteem. Rahvakogus oli 130 liiget.
1918-1920 möödus Gruusias rahulikult. 1918 loodi armee, võeti vastu haridusseadus ja akt Abhaasia rahvakogu kohta ning riigikeeleks kuulutati gruusia keel. 1919 valiti uus parlament, võeti vastu kodanikuseadus ja rahana võeti kasutusele gruusia maneti. 1920 sõlmiti Venemaa ja Gruusia vahel rahu, mille kohaselt legaliseeriti Gruusia bolševikud.
Gruusia DV-d tunnustasid de jure Saksamaa (1918), Türgi (1918), Rumeenia (1919), Belgia (1919), Poola (1920), Tšehhoslovakkia (1920), Argentiina (1920), Venemaa (1920), Suurbritannia (1921), Prantsusmaa (1921), Jaapan (1921), Itaalia (1921) ja Antant (27. jaanuaril 1921). 21. veebruaril 1921 kinnitas parlament Gruusia DV põhiseaduse.
Aastal 1920 toimus Vene kodusõjas murrang ja bolševikud haarasid initsiatiivi. Kindral Anton Denikini juhitud vabatahtlike armee purustamise järel jaanuaris 1920, okupeeriti Punaarmee poolt 28. aprillil Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Juunis algas Punaarmee invasioon Põhja-Kaukasuse Mägilaste Vabariiki, millest jaanuaris 1921 formeeriti Nõukogude Mägilaste Vabriik, pealinnaga Vladikavkaz (vladi Kavkaz). Täna on Mägilaste Vabariigi alad Vene Föderatsiooni Stavropoli krai koosseisus olevad Ingušeetia, Tšetšeenia, Dagestan jt. Edasi 29. novembril okupeerisid bolševikud ka Armeenia ja ring ümber Gruusia tõmbus koomale.
Vene invansioon Gruusiasse algas veebuaris 1921 Suhhumisse, sealt Batumisse ja Tbilisisse. 25. veebruaril langes Tbilisi ja valitsus läks eksiili, kus valitsus tegi tööd kuni 1954 aastani. Moodustati Gruusia NSV, mis liideti Taga-Kaukaasia SFNVsse. Ametlikult Gruusia ei kapituleerunud. 1924. aastani jätkus sissisõda kindralite Kote Abhazi ja Nestor Gardaphadze ning koloneli Kakutsa Tšolokašvili juhtimisel. 1924 toimus väike mäss, mis kohe summutati.
1990 võitsid Gruusia NSV Ülemnõukogu valimised Zviad Gamsahhurdia toetajad. Nad hakkasid koostama Gruusia kodanike nimestikke. Taasloodi Gruusia Komitee, mille juhiks sai Zviad Gamsahhurdia. 9. aprillil 1991 andis komitee ülemnõukogule loa taastada Gruusia Demokraatlik Vabariik ja samal päeval seda tehtigi. ¶ 13:02 1 comments links to this post
pühapäev, Mai 25, 2008
Venemaa kaksikvõit lõpetas Jugovisiooni
Pettunult arvasin, et ei vaata ka Jugovisiooni finaali, kuid teine poolfinaal üllatas. Edasi pääsesid kõik Põhjamaad, ka Läti. Eesti kuus aastat järjest varjusolek on eriti häiriv, kui kõik naabrid on lõppvõistlusel. Eduks on vaja eristuda, mitte samastuda. Kui TV-kanalil Neljas FBI-matemaatiku sari 'Numb3rs' lõppes vahetasin kanalit ja sattusin Eurovisiooni vaatama poole pealt. Alates lätlaste piraatidest, kes olid stiilsed ja toredad.
Dima võidus polnud kahtlust. Huvitas kas teine Venemaa esindaja Philip Kirkorovi Ukrainale kirjutatud laul suudab tulla teiseks ja muuta Jugovisiooni SRÜ-visiooniks? Finaalis olid võimust võtnud skandinaavlased: Island, Taani, Norra, Soome, Rootsi ja endise N.Liidu osad: Läti, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Ukraina, Venemaa. Haistsin edu ka Ukrainale, keda esindas korduvalt Ukraina seksikaimaks valitud Ani Lorak. Lõppvoorus said Ukrainat toetada ka mittevõistlevad Valgevene, Moldova, Leedu ja Eesti.
Rootsi laul oli jälle abbalikult tüüpiline Rootsi eurolugu. Ei jaganud kuidagi Reikopi Rootsi üheks favoriidiks pakkumist. Prantsusmaa oli kindel autsaider. Gruusia ilus laul oli nagu mõjus sõjavastasuse manifestatsioon. Ani Loraki esitus oli hea ja Ukrainale olid hääled tulemas kõigilt kunagistelt liiduvabariikidelt. Miks mitte ka Rumeenialt, Tšehhilt, Poolalt, Ungarilt?
Kreeka naislauljatar Kalomira korjas särava esitusega mitte ainult balkanlaste hääli. Tore vahepala oli Hispaania koomik Rodolfo lustaka looga 'Baila el Chiki Chiki'. Serblaste Jelena Tomaševićile, vahetult enne Dimat, võis ennustada nii kuuendat kohta. Norra laul tundus seekord parem kui poolfinaalis. Meloodia ja esitusega oli laul võimeline punkte korjama kõikjalt üle Euroopa.
Ja siis algaski telekasportlastele põnevaim osa - punktide jagamine, õnneks jagati TOP10 seitse viimast kohta kohe laiali. Nagu olin eelnevalt arvanud saigi Venemaa peaaegu kõigilt naabritelt maksimumi lähedased punktid. 12 punkti andsid: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Armeenia ja Iisrael. 10 punkti andsid Soome, Serbia, Moldova, Rumeenia, Ungari. Isegi pooleldi sõjas Gruusia andis 8 punkti! Üks asi on nüüd selge: meestel pole Eurovisioonile asja, kui just esineja homo pole, või ei looda kasvõi näilist intriigi nagu Padar ja Benton...
1. homo, Venemaa
2. naine, Ukraina
3. naine, Kreeka
4. naine, Armeenia
5. naine, Norra
6. naine, Serbia
Ärge saatke enam mehi naiste võistlusele! Laulukirjutajad võtke nüüd Birgit ja Jana ning pange nad duetti laulma ja Eesti pääseb lõpuks finaali, muidu võiks selle miljonite kroonide raiskamise lõpetada.
PS. Eurovisioon on rohkem riigilippude all peetav spordivõistlus kui lauluvõistlus. Seega peavad ka esinejad olema sportlikult parimas eas vanuses 25±3 aastat. Esinejal on kolmekümneselt asjatu loota esikuuiku kohta, nelja- või viiekümneselt ei maksa loota ka finaali pääsu...
[Scoreboard: 2008 Eurovision Song Contest Final]
Pettunult arvasin, et ei vaata ka Jugovisiooni finaali, kuid teine poolfinaal üllatas. Edasi pääsesid kõik Põhjamaad, ka Läti. Eesti kuus aastat järjest varjusolek on eriti häiriv, kui kõik naabrid on lõppvõistlusel. Eduks on vaja eristuda, mitte samastuda. Kui TV-kanalil Neljas FBI-matemaatiku sari 'Numb3rs' lõppes vahetasin kanalit ja sattusin Eurovisiooni vaatama poole pealt. Alates lätlaste piraatidest, kes olid stiilsed ja toredad. Dima võidus polnud kahtlust. Huvitas kas teine Venemaa esindaja Philip Kirkorovi Ukrainale kirjutatud laul suudab tulla teiseks ja muuta Jugovisiooni SRÜ-visiooniks? Finaalis olid võimust võtnud skandinaavlased: Island, Taani, Norra, Soome, Rootsi ja endise N.Liidu osad: Läti, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaan, Ukraina, Venemaa. Haistsin edu ka Ukrainale, keda esindas korduvalt Ukraina seksikaimaks valitud Ani Lorak. Lõppvoorus said Ukrainat toetada ka mittevõistlevad Valgevene, Moldova, Leedu ja Eesti.
Rootsi laul oli jälle abbalikult tüüpiline Rootsi eurolugu. Ei jaganud kuidagi Reikopi Rootsi üheks favoriidiks pakkumist. Prantsusmaa oli kindel autsaider. Gruusia ilus laul oli nagu mõjus sõjavastasuse manifestatsioon. Ani Loraki esitus oli hea ja Ukrainale olid hääled tulemas kõigilt kunagistelt liiduvabariikidelt. Miks mitte ka Rumeenialt, Tšehhilt, Poolalt, Ungarilt?
Kreeka naislauljatar Kalomira korjas särava esitusega mitte ainult balkanlaste hääli. Tore vahepala oli Hispaania koomik Rodolfo lustaka looga 'Baila el Chiki Chiki'. Serblaste Jelena Tomaševićile, vahetult enne Dimat, võis ennustada nii kuuendat kohta. Norra laul tundus seekord parem kui poolfinaalis. Meloodia ja esitusega oli laul võimeline punkte korjama kõikjalt üle Euroopa.
Ja siis algaski telekasportlastele põnevaim osa - punktide jagamine, õnneks jagati TOP10 seitse viimast kohta kohe laiali. Nagu olin eelnevalt arvanud saigi Venemaa peaaegu kõigilt naabritelt maksimumi lähedased punktid. 12 punkti andsid: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Armeenia ja Iisrael. 10 punkti andsid Soome, Serbia, Moldova, Rumeenia, Ungari. Isegi pooleldi sõjas Gruusia andis 8 punkti! Üks asi on nüüd selge: meestel pole Eurovisioonile asja, kui just esineja homo pole, või ei looda kasvõi näilist intriigi nagu Padar ja Benton...
1. homo, Venemaa
2. naine, Ukraina
3. naine, Kreeka
4. naine, Armeenia
5. naine, Norra
6. naine, Serbia
Ärge saatke enam mehi naiste võistlusele! Laulukirjutajad võtke nüüd Birgit ja Jana ning pange nad duetti laulma ja Eesti pääseb lõpuks finaali, muidu võiks selle miljonite kroonide raiskamise lõpetada.
PS. Eurovisioon on rohkem riigilippude all peetav spordivõistlus kui lauluvõistlus. Seega peavad ka esinejad olema sportlikult parimas eas vanuses 25±3 aastat. Esinejal on kolmekümneselt asjatu loota esikuuiku kohta, nelja- või viiekümneselt ei maksa loota ka finaali pääsu...
[Scoreboard: 2008 Eurovision Song Contest Final]
Sildid: eurovisioon
¶ 01:07 0 comments links to this post
reede, Mai 23, 2008
Koalitsioon suri märtsis 2007?
Ajal kui maailm vaevleb krediidikriisis ja nafta maailmaturuhinna meeletu tõusu tõttu on inflatsioon ülemaailmselt vähemalt 4% aastas, saadab koalitsioon pea igal valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil vähemalt kahe kabinetiliikme suu läbi vastakaid signaale avalikkusele. Koalitsiooni sees on lausa mitu majanduspoliitikat: Ansipi, Partsi ja Laari oma ning mitu rahanduspoliitikat - (neo)liberaalne madalate ja kaudste maksude poliitika vastukaaluks sotsiaalne otseste maksude poliitika. Eesti tarbimine kukub Euroopa Liiduga liitumiseelse aja tasemele. Valitsuse sisevastuoludes võitlus süvendab pessimismi ka pangajuhtides. Pangad karmistavad finantseerimise tingimusi (võtavad suuremat intressi). Eks ikka ahnusest ajendatud 2005nda ja 2006nda aasta laenuralliga tehtud valeotsustest tulenevate (võimalike) kahjude korvamiseks...
Tundub, et üks etapp Eesti poliitikas ja majanduses on lihtsalt läbi saanud. Sümboolselt rõhutab seda Eestis liialt suurt turuosa omavate kunagiste rahvusuhkuste - Hansa- ja Ühispanga matmine skandinaavlaste poolt. Kurb, et Eesti Panga uueks nõukogu esimeheks sai rootsieestlane. Lähemad neli aastat pole loota rootslaste monopoli murdmist panganduses. Lõplikult maetakse neli 1990ndate Eesti suurimat panka. 1990ndatel kiire kasvu aegadel väljakujunenud dogmad pidurdavad Eesti arengut. Loetlen mõned aja ära elanud:
1.) Eesti krooni kattevara hoidmine kullas pole nii tulus kui investeerimine Saksa riigi võlakirjadesse,
2.) kapitalil pole rahvust (kas ka tööjõukapitalil mitte?),
3.) kaudsed maksud on alati paremad kui otsesed maksud,
4.) kui keegi kuskil oli millegagi edukas (metall, maaletoomine, aktsiad, kinnisvara), siis tegid kõik järgi.
Miks juba märtsis 2007? Vahetult enne 2007. aasta Riigikogu valimisi oli erakonnaliidrite ehk peaministrikandidaatide debatt. Vaataja mõistis, et ainus tõsine Eesti peaministriks soovija on Ansip. Opositsiooni liider Laar kordas Andruse mõtteid ja kaitses ka seisukohti, nagu olnuks uue koalitsiooni kehand juba "kokkulepitud". Ehkki KeRe juhid püüdsid vastanduda "paksu riigi" retoorikaga, nende sõnavõtud olid hambutud. Valija silmis seondus paks riik end täisõginud KeRe-liidritega. Ehkki Andrus oma seisukohtade ründamiseks võimalusi jättis, debatti polnud. Ka uue poliitilise jõu Roheliste esindaja Marek Strandberg ei loonud intriigi. Ilmselt üks keemik teist ei ründa.
ETV saade "Foorum" oli majandusteoreetikute ja -praktikute silmis nigel. Et Eestit ähvardavad Mehhiko või Argentiina stsenaariumid, polnud arutlust vääriv. Veel vähem seda teadvustati. Koalitsioon sündis surnuna või leebemalt öeldes sõlmiti sunnitud kordusabielu (varasem kolmikliit). Armastust koalitsiooni partnerite vahel pole ja "laste" st. valijate toetuse nimel elatakse parema puudumisel lihtsalt hambad-ristis koos. Kaua Reformierakond talub koalitsiooni sees vohavat ebariigimehelikkust? Nüüd majandusraskustes tegelevad RE koalitsioonipartnerid tihti permanentse valimiskampaaniaga.
Opositsioon vaatab suu kõrvuni pealt kuidas nende aktsiad iga kvartaliga paranevad. Kurvastab, et suurärimeeste etteotsa tõusis sahkerdaja Tiit "mul pole Sillamäel huve" Vähi. Juba ta ründab Toompead, et saada oma äri(de)le sobiv KeRe-põhjaline valitsus, kuid majanduse selgrooks olev väikeettevõtlus hakkab tegema (tiit)vähikäiku. Ehkki koalitsiooni loomise kõnelustel vaieldi kuu aega, kelle valimislubadusi ja millises järjekorras täidetakse, siis sisuliste Eesti majanduse ja elu tuleviku küsimuste arutelusid läbirääkimistel polnud. Rohelised küll rõhutasid energeetika ja keskkonna teemade tähtsust, kuid mingil hetkel läks kohtade jagamisega kitsaks ja nad lükati depositsiooni.
Viimases Eesti Ekspressis oli Rainer Kattelilt hea neoliberalismi majanduspoliitikat idealiseerimata, analüüsiv artikkel. Kui soovitakse vältida Portugali tupikteed, peavad Eesti poliitikud muutma oma senist lihtsustatud arusaama majandusest. Peab kapitali mõistet laiendama ja loobuma ületähtsustamast finantskapitali, mis kasumi maksimeerimisel huvitub ainuüksi lühiajalistest eesmärkidest. Valitsuse poliitika peab tasakaalustama majandusmeeste lühi- ja riigimeeste pikemaajalisi huve, et säiliks (rahvus)riik ja/või sootsium ning areneks sotsiaalne kapital. Viimase tähtsusest finantskapitali omanikud ei räägi, kuna neid see veel eriti ei huvita. Lisan mõne lingi varasematele siduvatele arutlustele. Tundub ettevõtte (omakapitalist 0.5%-1% suuruse) registrimaksu, mis oleks otsene maks, aruteluks on aeg lõpuks küpseks saamas.
[Speed date: Eesti Panga juhtidega]
[Kas leib või kütus?]
[Kas osa võitjapõlvkonnast mandub infoajastu luuseriteks?]
[Neivelt põrmustab Eesti maksupoliitikat]
[Maksureform ettevõtluse ergutamiseks]
Ajal kui maailm vaevleb krediidikriisis ja nafta maailmaturuhinna meeletu tõusu tõttu on inflatsioon ülemaailmselt vähemalt 4% aastas, saadab koalitsioon pea igal valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil vähemalt kahe kabinetiliikme suu läbi vastakaid signaale avalikkusele. Koalitsiooni sees on lausa mitu majanduspoliitikat: Ansipi, Partsi ja Laari oma ning mitu rahanduspoliitikat - (neo)liberaalne madalate ja kaudste maksude poliitika vastukaaluks sotsiaalne otseste maksude poliitika. Eesti tarbimine kukub Euroopa Liiduga liitumiseelse aja tasemele. Valitsuse sisevastuoludes võitlus süvendab pessimismi ka pangajuhtides. Pangad karmistavad finantseerimise tingimusi (võtavad suuremat intressi). Eks ikka ahnusest ajendatud 2005nda ja 2006nda aasta laenuralliga tehtud valeotsustest tulenevate (võimalike) kahjude korvamiseks... Tundub, et üks etapp Eesti poliitikas ja majanduses on lihtsalt läbi saanud. Sümboolselt rõhutab seda Eestis liialt suurt turuosa omavate kunagiste rahvusuhkuste - Hansa- ja Ühispanga matmine skandinaavlaste poolt. Kurb, et Eesti Panga uueks nõukogu esimeheks sai rootsieestlane. Lähemad neli aastat pole loota rootslaste monopoli murdmist panganduses. Lõplikult maetakse neli 1990ndate Eesti suurimat panka. 1990ndatel kiire kasvu aegadel väljakujunenud dogmad pidurdavad Eesti arengut. Loetlen mõned aja ära elanud:
1.) Eesti krooni kattevara hoidmine kullas pole nii tulus kui investeerimine Saksa riigi võlakirjadesse,
2.) kapitalil pole rahvust (kas ka tööjõukapitalil mitte?),
3.) kaudsed maksud on alati paremad kui otsesed maksud,
4.) kui keegi kuskil oli millegagi edukas (metall, maaletoomine, aktsiad, kinnisvara), siis tegid kõik järgi.
Miks juba märtsis 2007? Vahetult enne 2007. aasta Riigikogu valimisi oli erakonnaliidrite ehk peaministrikandidaatide debatt. Vaataja mõistis, et ainus tõsine Eesti peaministriks soovija on Ansip. Opositsiooni liider Laar kordas Andruse mõtteid ja kaitses ka seisukohti, nagu olnuks uue koalitsiooni kehand juba "kokkulepitud". Ehkki KeRe juhid püüdsid vastanduda "paksu riigi" retoorikaga, nende sõnavõtud olid hambutud. Valija silmis seondus paks riik end täisõginud KeRe-liidritega. Ehkki Andrus oma seisukohtade ründamiseks võimalusi jättis, debatti polnud. Ka uue poliitilise jõu Roheliste esindaja Marek Strandberg ei loonud intriigi. Ilmselt üks keemik teist ei ründa.
ETV saade "Foorum" oli majandusteoreetikute ja -praktikute silmis nigel. Et Eestit ähvardavad Mehhiko või Argentiina stsenaariumid, polnud arutlust vääriv. Veel vähem seda teadvustati. Koalitsioon sündis surnuna või leebemalt öeldes sõlmiti sunnitud kordusabielu (varasem kolmikliit). Armastust koalitsiooni partnerite vahel pole ja "laste" st. valijate toetuse nimel elatakse parema puudumisel lihtsalt hambad-ristis koos. Kaua Reformierakond talub koalitsiooni sees vohavat ebariigimehelikkust? Nüüd majandusraskustes tegelevad RE koalitsioonipartnerid tihti permanentse valimiskampaaniaga.
Opositsioon vaatab suu kõrvuni pealt kuidas nende aktsiad iga kvartaliga paranevad. Kurvastab, et suurärimeeste etteotsa tõusis sahkerdaja Tiit "mul pole Sillamäel huve" Vähi. Juba ta ründab Toompead, et saada oma äri(de)le sobiv KeRe-põhjaline valitsus, kuid majanduse selgrooks olev väikeettevõtlus hakkab tegema (tiit)vähikäiku. Ehkki koalitsiooni loomise kõnelustel vaieldi kuu aega, kelle valimislubadusi ja millises järjekorras täidetakse, siis sisuliste Eesti majanduse ja elu tuleviku küsimuste arutelusid läbirääkimistel polnud. Rohelised küll rõhutasid energeetika ja keskkonna teemade tähtsust, kuid mingil hetkel läks kohtade jagamisega kitsaks ja nad lükati depositsiooni.
Viimases Eesti Ekspressis oli Rainer Kattelilt hea neoliberalismi majanduspoliitikat idealiseerimata, analüüsiv artikkel. Kui soovitakse vältida Portugali tupikteed, peavad Eesti poliitikud muutma oma senist lihtsustatud arusaama majandusest. Peab kapitali mõistet laiendama ja loobuma ületähtsustamast finantskapitali, mis kasumi maksimeerimisel huvitub ainuüksi lühiajalistest eesmärkidest. Valitsuse poliitika peab tasakaalustama majandusmeeste lühi- ja riigimeeste pikemaajalisi huve, et säiliks (rahvus)riik ja/või sootsium ning areneks sotsiaalne kapital. Viimase tähtsusest finantskapitali omanikud ei räägi, kuna neid see veel eriti ei huvita. Lisan mõne lingi varasematele siduvatele arutlustele. Tundub ettevõtte (omakapitalist 0.5%-1% suuruse) registrimaksu, mis oleks otsene maks, aruteluks on aeg lõpuks küpseks saamas.
[Speed date: Eesti Panga juhtidega]
[Kas leib või kütus?]
[Kas osa võitjapõlvkonnast mandub infoajastu luuseriteks?]
[Neivelt põrmustab Eesti maksupoliitikat]
[Maksureform ettevõtluse ergutamiseks]
Sildid: majandus, majanduspoliitika
¶ 13:14 1 comments links to this post
