Mõtelused
|
|
laupäev, November 05, 2011
Meenutus: Ühtse Venemaa Manifest 2002
Kuu aja pärast toimuvad Venemaal duumavalimised ja hetkel käib netis tuline võitlus. Venemaa uudiseid vaadates jääb petlik mulje, et duumavalimised vormistatakse lihtsalt hääletamisega ära. Nagu aastakümneid Venemaal tehtud on. Netisõjas on kaks poolt: võimupartei Ühtne Venemaa ja kõik ülejäänud. See klipp meenutab Ühtse Venemaa [klipi autorite arvates: sulide ja varaste] manifesti aastast 2002, mille küünilised lubadused panevad RE ja KE 2007. aasta Riigikogu valimiste lauspopulismile pika puuga ära ...
Noorematele lugejatele toon ka "subtiitrid" ehk tõlke eesti keelde.
Ühtse Venemaa valimislubadused 2002:
1.) 2004. aastal maksab iga elanik 2 korda vähem toasooja ja elektri eest,
2.) 2005. aastal saab iga Venemaa elanik oma osa loodusrikkuste kasutamiselt,
3.) 2006. aastaks saab igaüks omale töökoha vastavalt tema elukutsele,
4.) 2007. aastaks omab iga pere isiklikku kõigi mugavustega elamispinda,
5.) 2008, aastaks saavad Tšetšeeniast ja kogu Põhja-Kaukaasiast Venemaa turismi ja kuurordi Mekad!
[Seda lubadust asus Putin täitma juba 2000, kuid sõda tegi Tšetšeeniast pommiaugu rääkimata lugematutest pantvangidraamadest ja Gruusia sõjast just sel samal 2008. aastal]
6.) 2009. aastaks ehitatakse suured magistraalid Sankt-Peterburgist Anadõri [5924km] [Beringi mere ääres Alaska lähedal] ja Tokio-Vladivostok-Brest [7400km] ja teised teed,
7.) 2017. aastaks saab Venemaast maailmaliider poliitikas ja majanduses. (Samuti 15 aastaga!)
Nad mitte ainult ei valetanud meile, vaid viisid riigi sellisesse olukorda, et need lubadused tunduvad täna nii uskumatud nagu nad oleks valijaite üle lihtsalt irvitanud...
KAS TÕESTI TAHAD ET NAD TULEKSID JÄLLE VÕIMULE? Igaüks meist saab kaasa aidata võitluses varaste ja sulidega, kes rüüstavad meie riiki. Tulge valima ja hääletage mis tahes teise partei poolt väljaarvatud "Ühtne Venemaa" ...
[ÜV valimisklipi leidmise eest tänud Larkole!] ¶ 12:42 0 comments links to this post
Kuu aja pärast toimuvad Venemaal duumavalimised ja hetkel käib netis tuline võitlus. Venemaa uudiseid vaadates jääb petlik mulje, et duumavalimised vormistatakse lihtsalt hääletamisega ära. Nagu aastakümneid Venemaal tehtud on. Netisõjas on kaks poolt: võimupartei Ühtne Venemaa ja kõik ülejäänud. See klipp meenutab Ühtse Venemaa [klipi autorite arvates: sulide ja varaste] manifesti aastast 2002, mille küünilised lubadused panevad RE ja KE 2007. aasta Riigikogu valimiste lauspopulismile pika puuga ära ...
Noorematele lugejatele toon ka "subtiitrid" ehk tõlke eesti keelde.
Ühtse Venemaa valimislubadused 2002:
1.) 2004. aastal maksab iga elanik 2 korda vähem toasooja ja elektri eest,
2.) 2005. aastal saab iga Venemaa elanik oma osa loodusrikkuste kasutamiselt,
3.) 2006. aastaks saab igaüks omale töökoha vastavalt tema elukutsele,
4.) 2007. aastaks omab iga pere isiklikku kõigi mugavustega elamispinda,
5.) 2008, aastaks saavad Tšetšeeniast ja kogu Põhja-Kaukaasiast Venemaa turismi ja kuurordi Mekad!
[Seda lubadust asus Putin täitma juba 2000, kuid sõda tegi Tšetšeeniast pommiaugu rääkimata lugematutest pantvangidraamadest ja Gruusia sõjast just sel samal 2008. aastal]
6.) 2009. aastaks ehitatakse suured magistraalid Sankt-Peterburgist Anadõri [5924km] [Beringi mere ääres Alaska lähedal] ja Tokio-Vladivostok-Brest [7400km] ja teised teed,
7.) 2017. aastaks saab Venemaast maailmaliider poliitikas ja majanduses. (Samuti 15 aastaga!)
Nad mitte ainult ei valetanud meile, vaid viisid riigi sellisesse olukorda, et need lubadused tunduvad täna nii uskumatud nagu nad oleks valijaite üle lihtsalt irvitanud...
KAS TÕESTI TAHAD ET NAD TULEKSID JÄLLE VÕIMULE? Igaüks meist saab kaasa aidata võitluses varaste ja sulidega, kes rüüstavad meie riiki. Tulge valima ja hääletage mis tahes teise partei poolt väljaarvatud "Ühtne Venemaa" ...
[ÜV valimisklipi leidmise eest tänud Larkole!] ¶ 12:42 0 comments links to this post
kolmapäev, September 28, 2011
Avalik kiri Riigikogule
Austet Riigikogu liikmed palun tungivalt Teil hoolikalt kaaluda ja mõelda enne kui Eesti Euroopa stabiilsusfondis EFSF osalemise eelnõule oma heakskiidu annate.
Eilne «The Telegraph» esitles juba nädalavahetusel arutletud 2 triljoni euro suurust stabiilsusfondi plaani. EFSF-fondi tagajate hulgast jäävad välja abivajavad: Itaalia (17.91%), Hispaania (11.90%), Iiirimaa (1.59%), Kreeka (2.82%), Portugal (2.51%). Kõigi osalus kokku enne Eesti liitumist 36,73%. Seega võib Eesti panus stabiilsusse olla kordi suurem osalusest fondis... Wikipedia 2010. aasta EFSF-i artiklist loete:
Eurotsooni võlakriisis ei räägita kohalike omavalitsuste suurest võlakoormast. Eriti silmapaistvad on Saksamaa ja Hispaania võlg. Hispaania krediidireitingut alandati 2011. aasta märtsis Moodyˇse poolt tasemele AA2.
Kas järgmisel aastal ähvardab sama saatus ka Saksamaad? Eurostati andmetel oli 2010. aasta oktoobris Saksamaal Euroopa suurim kohalike omavalitsuste võlakoorem... Ka Eesti kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu jt) on suure laenukoorma all, seejuures Kreekal kohalike omavalitsuste võlg praktiliselt puudub. Liites Kreeka ja Saksa keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võlad saame sarnase koguvõla suhte riigi SKP-sse, selle vahega et Saksa majandus veel kasvab kui Kreeka oma kärbub...
Käesolevat kokkuvõttes tuleb Eesti liitumisel EFSF-iga seada garantiide mahule konkreetne piirang, näiteks 10% Eesti jooksva aasta eelarvest või 5 aasta lõikes ei ületaks 25% Eesti viie aasta eelarvete keskmisest. Muidu pole Eesti riigil enam raha maksta õpetajatele ka 100 eurot Türgi alampalgast madalamat Eesti alampalka!
Tehke oma otsus südame järgi ja mõelge kas Te olete valmis andma isiklikku käendust ühe prantsuse panga käes olevatele Kreeka riigi võlakirjadele. See pank haldab Eesti Töötukassa reserve ja selle panga valduses on suurim kogus Kreeka riigi võlakirju Euroopas?
Kõike parimat soovides,
Olev Vaher
[Äripäev: Mis on EFSF ehk Eesti esimene samm võlakriisi lahendamiseks]
Eilne «The Telegraph» esitles juba nädalavahetusel arutletud 2 triljoni euro suurust stabiilsusfondi plaani. EFSF-fondi tagajate hulgast jäävad välja abivajavad: Itaalia (17.91%), Hispaania (11.90%), Iiirimaa (1.59%), Kreeka (2.82%), Portugal (2.51%). Kõigi osalus kokku enne Eesti liitumist 36,73%. Seega võib Eesti panus stabiilsusse olla kordi suurem osalusest fondis... Wikipedia 2010. aasta EFSF-i artiklist loete:
The majority of the risk of the proposed increase from €Kui Eesti saab EFSFi aktsionäriks ja abivajajad garanteerivate riikide seast välja arvata, tõuseb Eesti osalusprotsent EFSF-is. Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud andmetele tuginedes kujuneks Eesti osaluseks 0,28%. See on 2 triljoni eurosest summast juba 5,6 miljardit eurot! Kui suur on Eesti järgmise aasta eelarve?4402000 billion would fall on the AAA rated countries and ultimately their taxpayers, in a possible event of default of the investments of EFSF.
Eurotsooni võlakriisis ei räägita kohalike omavalitsuste suurest võlakoormast. Eriti silmapaistvad on Saksamaa ja Hispaania võlg. Hispaania krediidireitingut alandati 2011. aasta märtsis Moodyˇse poolt tasemele AA2. Kas järgmisel aastal ähvardab sama saatus ka Saksamaad? Eurostati andmetel oli 2010. aasta oktoobris Saksamaal Euroopa suurim kohalike omavalitsuste võlakoorem... Ka Eesti kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu jt) on suure laenukoorma all, seejuures Kreekal kohalike omavalitsuste võlg praktiliselt puudub. Liites Kreeka ja Saksa keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võlad saame sarnase koguvõla suhte riigi SKP-sse, selle vahega et Saksa majandus veel kasvab kui Kreeka oma kärbub...
Käesolevat kokkuvõttes tuleb Eesti liitumisel EFSF-iga seada garantiide mahule konkreetne piirang, näiteks 10% Eesti jooksva aasta eelarvest või 5 aasta lõikes ei ületaks 25% Eesti viie aasta eelarvete keskmisest. Muidu pole Eesti riigil enam raha maksta õpetajatele ka 100 eurot Türgi alampalgast madalamat Eesti alampalka!
Tehke oma otsus südame järgi ja mõelge kas Te olete valmis andma isiklikku käendust ühe prantsuse panga käes olevatele Kreeka riigi võlakirjadele. See pank haldab Eesti Töötukassa reserve ja selle panga valduses on suurim kogus Kreeka riigi võlakirju Euroopas?
Kõike parimat soovides,
Olev Vaher
[Äripäev: Mis on EFSF ehk Eesti esimene samm võlakriisi lahendamiseks]
Sildid: EFSF, riigikogu, valitsus
¶ 08:14 4 comments links to this post
pühapäev, Märts 06, 2011
Reformireakond võidab kindlalt
Eelmise 2007. aasta Riigikogu valimiste eel sai valimiste tulemus prognoositud päris täpselt. Seekord väike ennustus. Kuna Reformi võit oli väljaspool kahtlust, ei tee prognoosi (mitu tundi arvutusi) nagu eelmisel korral. Ma ei mõistnud miks osa valijate küsitlejaid ennustasid märksa suuremat valimisaktiivsust? Paljude valijate jaoks kedagi valida pole, siis ei saa(nud) valimisaktiivsus märkimisväärselt 2007. aasta omast suurem tulla.
Uues valitud Riigikogus saab olema 4 erakonda ja mandaadid jagunevad:
1. Reformierakond 33 kohta,
2. Keskerakond 26 kohta,
3. IRL 22 kohta,
4. Sotsiaaldemokraadid 20 kohta.
Ühtegi üksikkandidaati parlamenti ei pääse. Lisamandaatide jagamisel lähevad "kaotsi" 10% valijate hääled. Seega 25%-30% kodanike tahe jääb uues parlamendis esindamata ja lõhed ühiskonnas jätkavad suurenemist. Kahjuks poliitiline kartell toimib Eestis õlitatult ja paljud vabat mehed ja üksikkandidaadid peavad pettuma.
Olukorra muutmiseks Eestis tuleb muuta erakonna seadust ja valimisseadust. Erakonna asutamiseks piisab 400 liikme olemasolust. Samuti tuleb muuta valimisseadust, milles valimiskünnis erakondadele olgu 4% ja üksikkandidaatidele 2%.
Riigikogu valimisteks peab hakkama valmistuma ja tööd tegema kohe kui eelmised valimised on lõppenud ja valimistel parlamenti pääsenud ennast valimispidudel kurvastusest kadunud mandaatide või võidurõõmust lisandunud mandaatide pärast purju joovad.
Avalik-õiguslik ringhääling ETV ja ER nägid seekord tõsiselt vaeva ja valimisdebatid olid märksa põnevamad vaadata/kuulata. Samas aga jääb arusaamatuks üksikkandidaatide 1,5 tunnise saate mõttekus ETV-s, kuna kandidaadid ja nende seisukohad jäävad tutvustamata. Võrreldes "suurte" erakondadega ebaõiglane eetriaja maht.
ETV peaks valimiste vahelisel ajal tooma ETV2 kanalile saate(sarja), milles saaks koolitada ja ettevalmistada üksik- ja parlamendis mitte esindatud erakondade kandidaate. Selles saatesarjas saaksid nad ka eetriaega tutvustamaks rohkem oma seisukohti... Parlamendis esindatud erakondadel on selleks Riigikogu, rääkimata riigipoolsest rahastusest. ¶ 21:04 0 comments links to this post
Uues valitud Riigikogus saab olema 4 erakonda ja mandaadid jagunevad:
1. Reformierakond 33 kohta,
2. Keskerakond 26 kohta,
3. IRL 22 kohta,
4. Sotsiaaldemokraadid 20 kohta.
Ühtegi üksikkandidaati parlamenti ei pääse. Lisamandaatide jagamisel lähevad "kaotsi" 10% valijate hääled. Seega 25%-30% kodanike tahe jääb uues parlamendis esindamata ja lõhed ühiskonnas jätkavad suurenemist. Kahjuks poliitiline kartell toimib Eestis õlitatult ja paljud vabat mehed ja üksikkandidaadid peavad pettuma.
Olukorra muutmiseks Eestis tuleb muuta erakonna seadust ja valimisseadust. Erakonna asutamiseks piisab 400 liikme olemasolust. Samuti tuleb muuta valimisseadust, milles valimiskünnis erakondadele olgu 4% ja üksikkandidaatidele 2%.
Riigikogu valimisteks peab hakkama valmistuma ja tööd tegema kohe kui eelmised valimised on lõppenud ja valimistel parlamenti pääsenud ennast valimispidudel kurvastusest kadunud mandaatide või võidurõõmust lisandunud mandaatide pärast purju joovad.
Avalik-õiguslik ringhääling ETV ja ER nägid seekord tõsiselt vaeva ja valimisdebatid olid märksa põnevamad vaadata/kuulata. Samas aga jääb arusaamatuks üksikkandidaatide 1,5 tunnise saate mõttekus ETV-s, kuna kandidaadid ja nende seisukohad jäävad tutvustamata. Võrreldes "suurte" erakondadega ebaõiglane eetriaja maht.
ETV peaks valimiste vahelisel ajal tooma ETV2 kanalile saate(sarja), milles saaks koolitada ja ettevalmistada üksik- ja parlamendis mitte esindatud erakondade kandidaate. Selles saatesarjas saaksid nad ka eetriaega tutvustamaks rohkem oma seisukohti... Parlamendis esindatud erakondadel on selleks Riigikogu, rääkimata riigipoolsest rahastusest. ¶ 21:04 0 comments links to this post
reede, November 06, 2009
Sotsid said Tallinnas tööle pankrotisaatjatena
Tänase aasta märksõna on "saatja". Üha kasva töötuse aegu on iga loodav töökoht ihaldatud. Edgar teab seda ja nii ta kasutabki linnarahva maksuraha tarbetute töökohtade loomiseks ja kiidab ennast tubli töökohtade loojana. Linnaelanikest ühistranspordi kasutajad said endale mõtetud reisisaatjad. Autojuht-saatja Monika Batrakova vahetas välja referent-saatja ja vihmavarjuhoidja Katrin Siska ja eile oli volikogus Edgari kaaslaseks hoopis uus saatja topelt K-suvepiiga Sofja Derjugina. Korvpallitreener Kalle Klandorf sai endale pinginaabri Ksenja Balta jne. Nüüd siis võeti töötuks jäänud sotsid George Orwelli raamatust "Loomade farm" tuttavliku seakarjana tegutseva linnavalitsuse raehärrade saatjateks Tallinna pankroti või saneerimise protsessis.
Algselt olid sotsid väge täis. Neil oli koostatud Keskerakonnaga loodava Tallinna koalitsiooni lepingusse tervelt 50 ideest koosnev platvorm läbirääkimisteks. Lõpuks sündinud lepe on Keskerakonna nägu. Keskerakond esitas enda poolt vist 100 punkti koalitsioonileppesse.
PS. Volikogu esimehe kohta hoitakse hoopis Savisaarele, et ta ei peaks linnapea ametis vastama ebameeldivatele eelarve probleeme käsitlevatele küsimustele. Seda hakkab tegema värske abilinna? Keda referent Katrin saatma hakkab kuuleme ehk järgmisel nädalal.
Tänase aasta märksõna on "saatja". Üha kasva töötuse aegu on iga loodav töökoht ihaldatud. Edgar teab seda ja nii ta kasutabki linnarahva maksuraha tarbetute töökohtade loomiseks ja kiidab ennast tubli töökohtade loojana. Linnaelanikest ühistranspordi kasutajad said endale mõtetud reisisaatjad. Autojuht-saatja Monika Batrakova vahetas välja referent-saatja ja vihmavarjuhoidja Katrin Siska ja eile oli volikogus Edgari kaaslaseks hoopis uus saatja topelt K-suvepiiga Sofja Derjugina. Korvpallitreener Kalle Klandorf sai endale pinginaabri Ksenja Balta jne. Nüüd siis võeti töötuks jäänud sotsid George Orwelli raamatust "Loomade farm" tuttavliku seakarjana tegutseva linnavalitsuse raehärrade saatjateks Tallinna pankroti või saneerimise protsessis.
Algselt olid sotsid väge täis. Neil oli koostatud Keskerakonnaga loodava Tallinna koalitsiooni lepingusse tervelt 50 ideest koosnev platvorm läbirääkimisteks. Lõpuks sündinud lepe on Keskerakonna nägu. Keskerakond esitas enda poolt vist 100 punkti koalitsioonileppesse.
PS. Volikogu esimehe kohta hoitakse hoopis Savisaarele, et ta ei peaks linnapea ametis vastama ebameeldivatele eelarve probleeme käsitlevatele küsimustele. Seda hakkab tegema värske abilinna? Keda referent Katrin saatma hakkab kuuleme ehk järgmisel nädalal.
Sildid: edgar, keskerakond, sotsid, Tallinn
¶ 19:49 3 comments links to this post
kolmapäev, Oktoober 28, 2009
Nagu kaks tilka vett
Ole sa opositsioonis või hoopis võimul, ole sa korrumpeerunu või korruptantide püüdja suurt vahet pole. Poliitikute oskus muutuda ära vahetamiseni sarnasteks on ikka hämmastav. Miks nädalavahetusel puhkes suur paanika kui kaks vana head sõpra ja ekskolleegi jälle käima ja filosoofeerima tahavad hakata? Ilmselt paljudel Pihli valijatel ei olnud sõnaahtrast Jürist ka täit ettekujutust ja nüüd vist oma valikut kahetsevad.
"Valides Juske saad Vitsuti." Milline tore nimi, Tallinna volikogu kesikute ohjamiseks. Tüvest vihm-vihmuti. "Valides Pihli saad Savisaare. Aga milleks siis üldse sotse valida? Valida juba kohe kindlam sissepääseja keskerakondlane?" Nii mõtlesid kahjurõõmsalt paljud tsentrist paremal olijad Riigikogu valimistele mõeldes...
Aga Savisaarel on võimalik ka 2011. aasta kevadel toimuvad Riigikogu valimised suurelt võita! Kuigi selleks peab tema erakond mehe moodi tööd tegema. Kõik hallipassi omanikud tuleb panna eesti keelt ja kultuuri õppima, nii et nad oleksid suutelised taotlema ja ka saama eesti kodakondsuse. Aega võiks olla piisavalt 16-17 kuud... Paljudel just töötuks jäänud hallipassiomanikel terendaks ees suur üllas eesmärk: aidata Savisaar Eestis lõplikult võimule, et tema siis aitaks omakorda jälle neid. Savisaar lubas luua veel ühe munitsipaalfirma. Ega ometi Tallinna Linna Ülikoolist koondatavad filoloogid leia seal tööd?
Ole sa opositsioonis või hoopis võimul, ole sa korrumpeerunu või korruptantide püüdja suurt vahet pole. Poliitikute oskus muutuda ära vahetamiseni sarnasteks on ikka hämmastav. Miks nädalavahetusel puhkes suur paanika kui kaks vana head sõpra ja ekskolleegi jälle käima ja filosoofeerima tahavad hakata? Ilmselt paljudel Pihli valijatel ei olnud sõnaahtrast Jürist ka täit ettekujutust ja nüüd vist oma valikut kahetsevad.
"Valides Juske saad Vitsuti." Milline tore nimi, Tallinna volikogu kesikute ohjamiseks. Tüvest vihm-vihmuti. "Valides Pihli saad Savisaare. Aga milleks siis üldse sotse valida? Valida juba kohe kindlam sissepääseja keskerakondlane?" Nii mõtlesid kahjurõõmsalt paljud tsentrist paremal olijad Riigikogu valimistele mõeldes...
Aga Savisaarel on võimalik ka 2011. aasta kevadel toimuvad Riigikogu valimised suurelt võita! Kuigi selleks peab tema erakond mehe moodi tööd tegema. Kõik hallipassi omanikud tuleb panna eesti keelt ja kultuuri õppima, nii et nad oleksid suutelised taotlema ja ka saama eesti kodakondsuse. Aega võiks olla piisavalt 16-17 kuud... Paljudel just töötuks jäänud hallipassiomanikel terendaks ees suur üllas eesmärk: aidata Savisaar Eestis lõplikult võimule, et tema siis aitaks omakorda jälle neid. Savisaar lubas luua veel ühe munitsipaalfirma. Ega ometi Tallinna Linna Ülikoolist koondatavad filoloogid leia seal tööd?
Sildid: edgar, keskerakond, Pihl, sotsid
¶ 12:05 6 comments links to this post
teisipäev, Oktoober 20, 2009
11 kuud tagasi kardetu teostuski
Aasta eest arutleti Edgarilt meeritooli võtva "hõbekuuli" üle. Kahtlesin sügavalt üksnes eesti valijate valima meelitamisega saab muuta Tallinna valitsemist aastani 2013. Vene hinge mõistes kartsin Kremli nööritõmbajate soovi rajada valimiste taktika pronksiööde eest kättemaksule ja lõppenud valimised seda üksnes kinnitasid. Viimase 5 aasta laenubuumiga läbi ajaloo suurimad eelarved lasid isegi süüdimatult varastades linnas palju asju ära teha...
Reformierakond tegi vea ühe valimislubaduse koostamisel, milleks oli viimane lubadus. "Küttearved poole väiksemaks" saanuks gaasi(kesk)küttele teha juba enne valimisi Riigikogus, taastades kommunaalkütte käibemaksu 0%lise erisuse ja vähendades gaasikütte aktsiisi. Aga tuleva aasta eelarves on juba suurema gaasiaktsiisiga ja käibemaksuga arvestatud ja euro võimalik tulemine seatuks juba nüüd löögi alla. Keskerakond nagu jäeti üksi palliga penaltijoonele tühja Reformi värava ette... ja Keskerakond kasutas olukorra kohe ära.
Kui Keskerakond valimispohmellist lõpuks kaineks saab, leitakse end defitsiidis eelarvetega üksi vastutust kandmas ja vajatakse sotse senise arutu pidutsemise laga koristama... Lõhkilaenatud linnas ei aita enam ka laste kaela laenukoorma veeretamine PPP-skeemidega (poliitik-plekib-pätile). Renoveeritud koolides õppivad lapsed peavad ise tulevikus 30-aastased laenud koos rasvaste intressidega kinnimaksma... Ka paljud eestlased ei mõista kui nukker tulevik silme ees terendab. Eks valijad väärivad "enda" poolt valitud juhte.
Suur tänu toetajatele! Kahjuks ise olin mitu nädalat haige ning veel praegugi vaevavad mind aeg-ajalt kõhahood ja nohu. Tuleb ikka esmakordselt oma 20 aastase Tallinnas elamise jooksul minna perearstile retseptiravimit hankima... Seejuures ma ei teagi kes on mu perearst ja kust teda leian? ¶ 06:08 5 comments links to this post
Aasta eest arutleti Edgarilt meeritooli võtva "hõbekuuli" üle. Kahtlesin sügavalt üksnes eesti valijate valima meelitamisega saab muuta Tallinna valitsemist aastani 2013. Vene hinge mõistes kartsin Kremli nööritõmbajate soovi rajada valimiste taktika pronksiööde eest kättemaksule ja lõppenud valimised seda üksnes kinnitasid. Viimase 5 aasta laenubuumiga läbi ajaloo suurimad eelarved lasid isegi süüdimatult varastades linnas palju asju ära teha...
Reformierakond tegi vea ühe valimislubaduse koostamisel, milleks oli viimane lubadus. "Küttearved poole väiksemaks" saanuks gaasi(kesk)küttele teha juba enne valimisi Riigikogus, taastades kommunaalkütte käibemaksu 0%lise erisuse ja vähendades gaasikütte aktsiisi. Aga tuleva aasta eelarves on juba suurema gaasiaktsiisiga ja käibemaksuga arvestatud ja euro võimalik tulemine seatuks juba nüüd löögi alla. Keskerakond nagu jäeti üksi palliga penaltijoonele tühja Reformi värava ette... ja Keskerakond kasutas olukorra kohe ära.
Kui Keskerakond valimispohmellist lõpuks kaineks saab, leitakse end defitsiidis eelarvetega üksi vastutust kandmas ja vajatakse sotse senise arutu pidutsemise laga koristama... Lõhkilaenatud linnas ei aita enam ka laste kaela laenukoorma veeretamine PPP-skeemidega (poliitik-plekib-pätile). Renoveeritud koolides õppivad lapsed peavad ise tulevikus 30-aastased laenud koos rasvaste intressidega kinnimaksma... Ka paljud eestlased ei mõista kui nukker tulevik silme ees terendab. Eks valijad väärivad "enda" poolt valitud juhte.
Suur tänu toetajatele! Kahjuks ise olin mitu nädalat haige ning veel praegugi vaevavad mind aeg-ajalt kõhahood ja nohu. Tuleb ikka esmakordselt oma 20 aastase Tallinnas elamise jooksul minna perearstile retseptiravimit hankima... Seejuures ma ei teagi kes on mu perearst ja kust teda leian? ¶ 06:08 5 comments links to this post
reede, Oktoober 09, 2009
Meie aja Stirlitz
21. augustil 2006. meenutas ETV-s majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur 15 aasta tagust aega Eesti majanduses. Tähelepanuväärne oli Heido intervjuu lõpp: “... asjad on puudulikult dokumenteeritud. Ajalugu on läbiarutamata ja läbimõtestamata. Kui ajalugu ei ole siis igaüks mõtleb ajaloo ise välja ja tegelikku ajalugu tema tegelikus taustsüsteemis keegi ei tea...” Kas Vitsuri mõte tekkis lugedes raamatut “Peaminister”?
Suurriiklikult mõtlevat Moskvat huvitab alati ääremaade majanduslik sõltuvus Moskvast. Ministrite Nõukogu esimees aastail 1990-1992 oli kas rumal või hoopis isemajandada püüdva Eesti tahtlik õõnestaja/nõrgestaja? Edgari tegutsemine neil aastail ei jäta muid tõlgendamise võimalusi… Nagu meie aja Stirlitz eestlastest “fašistide” hulgas.
Ajalookäsitlus Rahvarinde asutamiskongressil
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutan 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.
Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.”
Heinz Valgu kõne pälvis suure aplausi, mitte ei vilistatud välja. Seega oli tegu Rahvarinde ajalookäsitlusega! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Järjekorne tõend Savisaare soovist muuta Rahvarinde tegelikku olemust selliseks nagu soovis seda näha KGB? Toona poleks ma uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste mälust see võigas minevik kustutatud?
Käibemaksu kaotamine ja Eesti rahatuks jooks
Riigieelarvest moodustab suure osa käibemaks. Maksu korjamine kaudselt ostudesse peidetud hinnavahe kaudu on efektiivsem kui korjata seda kodanike palkadelt tulumaksu võttes. Nii tehti ka nõukaajal kui käibemaksu süsteem rajanes jae- ja hulgihinnal, millede vahe kandsid kaubandusettevõtted riigikassasse. Riigi eelarvesse laekuvast jae- ja hulgihinna vahest rahastati teadust, kultuuri ja maksti pensione ja palku riigi ning omavalitsuste ametnikele jpm. Eelviimane Ülemnõukogu võttis 1989 aastal vastu hinnaseaduse, mis tühistas seni kehtinud kahe hinnakirja süsteemi.
Mida tehti Eestis aastail 1990-1992? Valitsus ei rakendanud riigi eelarve täitmiseks uut viisi käibemaksu korjamiseks. Nii kestis see kuni Tiit Vähi valitsuse poolt läbiviidud rahareformini 20. juunil 1992. Siis viidi sisse ka uued maksud, mida Savisaare valitsus pidanuks rakendama juba 2,5 aastat varem! Kogu oma kahe aastase valitsemise jooksul Edgar ei osanud või ei julenud kehtestada käibemaksu! Kas seetõttu tollal alustanud ettevõtjad nagu Kofkin, Sõõrumaa, Leedo jpt Edgarit sponseerimist väärivaks sõbraks peavadki? Nende unelmate maksuterminaator Savisaar tegi õheima riigi Eesti ajaloos! Keskerakond on nüüd ristivastupidisel seisukohal? Ainult võimujanus populist suudab riigikorra muutudes oma vaateid 100% muuta.
20. august 1991.
Vabaduse väljakul kell 16 alanud miitingul demokraatia toetuseks kohtasin erakonnakaaslasi. Kuulsin, et Rahvarinde leeri ja Kodanike komitee liikumise erinevate seisukohtade lepitamised edenevad ja ehk tehakse täna õhtul otsus ära. Toompea otsust tuli väga pikalt oodata. ETV tegi otseülekande.
Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.
Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest?
Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale.
Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?
Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?
Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.
1991. aasta suve algul oli enamike edumeelsete eestlaste jaoks selge, et eesti kroon tuleb sisse viia nii ruttu kui võimalik. Hinge vaakuva NSV Liidu rahatrükikojad trükkisid raha juurde seni nägematu hooga. Senini veel administratiivselt hindu kinni hoides ja muude majandushoobadega pidurdatud inflatsiooni tempo oli veel talutav, kuid pessimistid ennustusid lähema aasta jooksul kuni 10-15 kordset hindade tõusu. Kuna ettevõtete arvetel ringelnud rublade hulk oli mitu korda suurem sularahana käibel olnust ning hiiglaslikud summad kulusid Tšernobõli tuumajaama avalikkuse jaoks väiksemaks salatud katastroofi tagajärgede likvideerimisele. Ka maailma tõhusaim Gorbatšovi alkoholismi vastane võitlus andis impeeriumi riigituludele valusa löögi.
NSV Liidu poolt aastakümneid viljeletud vabastussõdade poliitika tõttu lisandus palju uusi nafta tarnijaid ja OPEC ei suutnud enam maailmaturuhindu kontrollida. Saudi Araabia lõpuks tüdines kokkulepete rikkumistest ja 3-kordistas oma naftatootmise ja naftahind maailmaturul alanes mõne aastaga 4-korda. Suurel määral nafta- ja gaasi ekspordist elatuva NSVL valuutavarud kuivasid tilgatumaks, kuid aastakümneid naftat laristanud riik ei suutnud oma kulusid tulude vähenemise tempos kärpida.
Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon
1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.
Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.
Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida.
Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge.
Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna.
Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes
Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?
Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid.
Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus.
Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku...
Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust!
Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis
Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:
Maskide langemine: 10 aastat putinismi teel Rahvarindest Interrindeks
End Rahvarinde järglaseks pidav Keskerakond on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.
Keskpartei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Huvitav fakt on Rahvarinde liikmete Aadu Musta ja Rein Ratase hääletusel olnud Riigikogu otsuse poolt olemine, kuid nende lapsed "poliitbroilerid" Kadri Must-Simpson ja Jüri Ratas ei hääletanud.
Nüüd kohalike valimiste eel tulid keskerakondlased (Vassiljev Haaberstis ja teised) välja Interrinde ideega: kuulutada ka vene keele riigikeeleks?
21. augustil 2006. meenutas ETV-s majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur 15 aasta tagust aega Eesti majanduses. Tähelepanuväärne oli Heido intervjuu lõpp: “... asjad on puudulikult dokumenteeritud. Ajalugu on läbiarutamata ja läbimõtestamata. Kui ajalugu ei ole siis igaüks mõtleb ajaloo ise välja ja tegelikku ajalugu tema tegelikus taustsüsteemis keegi ei tea...” Kas Vitsuri mõte tekkis lugedes raamatut “Peaminister”?
Suurriiklikult mõtlevat Moskvat huvitab alati ääremaade majanduslik sõltuvus Moskvast. Ministrite Nõukogu esimees aastail 1990-1992 oli kas rumal või hoopis isemajandada püüdva Eesti tahtlik õõnestaja/nõrgestaja? Edgari tegutsemine neil aastail ei jäta muid tõlgendamise võimalusi… Nagu meie aja Stirlitz eestlastest “fašistide” hulgas.
Ajalookäsitlus Rahvarinde asutamiskongressil
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutan 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.
Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.”
Heinz Valgu kõne pälvis suure aplausi, mitte ei vilistatud välja. Seega oli tegu Rahvarinde ajalookäsitlusega! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Järjekorne tõend Savisaare soovist muuta Rahvarinde tegelikku olemust selliseks nagu soovis seda näha KGB? Toona poleks ma uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste mälust see võigas minevik kustutatud?
Käibemaksu kaotamine ja Eesti rahatuks jooks
Riigieelarvest moodustab suure osa käibemaks. Maksu korjamine kaudselt ostudesse peidetud hinnavahe kaudu on efektiivsem kui korjata seda kodanike palkadelt tulumaksu võttes. Nii tehti ka nõukaajal kui käibemaksu süsteem rajanes jae- ja hulgihinnal, millede vahe kandsid kaubandusettevõtted riigikassasse. Riigi eelarvesse laekuvast jae- ja hulgihinna vahest rahastati teadust, kultuuri ja maksti pensione ja palku riigi ning omavalitsuste ametnikele jpm. Eelviimane Ülemnõukogu võttis 1989 aastal vastu hinnaseaduse, mis tühistas seni kehtinud kahe hinnakirja süsteemi.
Mida tehti Eestis aastail 1990-1992? Valitsus ei rakendanud riigi eelarve täitmiseks uut viisi käibemaksu korjamiseks. Nii kestis see kuni Tiit Vähi valitsuse poolt läbiviidud rahareformini 20. juunil 1992. Siis viidi sisse ka uued maksud, mida Savisaare valitsus pidanuks rakendama juba 2,5 aastat varem! Kogu oma kahe aastase valitsemise jooksul Edgar ei osanud või ei julenud kehtestada käibemaksu! Kas seetõttu tollal alustanud ettevõtjad nagu Kofkin, Sõõrumaa, Leedo jpt Edgarit sponseerimist väärivaks sõbraks peavadki? Nende unelmate maksuterminaator Savisaar tegi õheima riigi Eesti ajaloos! Keskerakond on nüüd ristivastupidisel seisukohal? Ainult võimujanus populist suudab riigikorra muutudes oma vaateid 100% muuta.
20. august 1991.
Vabaduse väljakul kell 16 alanud miitingul demokraatia toetuseks kohtasin erakonnakaaslasi. Kuulsin, et Rahvarinde leeri ja Kodanike komitee liikumise erinevate seisukohtade lepitamised edenevad ja ehk tehakse täna õhtul otsus ära. Toompea otsust tuli väga pikalt oodata. ETV tegi otseülekande.
Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.
Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest?
Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale.
Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad
Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”?
Majanduse olukord aastail 1990-1991
Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida?
Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.
1991. aasta suve algul oli enamike edumeelsete eestlaste jaoks selge, et eesti kroon tuleb sisse viia nii ruttu kui võimalik. Hinge vaakuva NSV Liidu rahatrükikojad trükkisid raha juurde seni nägematu hooga. Senini veel administratiivselt hindu kinni hoides ja muude majandushoobadega pidurdatud inflatsiooni tempo oli veel talutav, kuid pessimistid ennustusid lähema aasta jooksul kuni 10-15 kordset hindade tõusu. Kuna ettevõtete arvetel ringelnud rublade hulk oli mitu korda suurem sularahana käibel olnust ning hiiglaslikud summad kulusid Tšernobõli tuumajaama avalikkuse jaoks väiksemaks salatud katastroofi tagajärgede likvideerimisele. Ka maailma tõhusaim Gorbatšovi alkoholismi vastane võitlus andis impeeriumi riigituludele valusa löögi.
NSV Liidu poolt aastakümneid viljeletud vabastussõdade poliitika tõttu lisandus palju uusi nafta tarnijaid ja OPEC ei suutnud enam maailmaturuhindu kontrollida. Saudi Araabia lõpuks tüdines kokkulepete rikkumistest ja 3-kordistas oma naftatootmise ja naftahind maailmaturul alanes mõne aastaga 4-korda. Suurel määral nafta- ja gaasi ekspordist elatuva NSVL valuutavarud kuivasid tilgatumaks, kuid aastakümneid naftat laristanud riik ei suutnud oma kulusid tulude vähenemise tempos kärpida.
Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon
1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.
Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.
Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida.
Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge.
Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna.
Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes
Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?
Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid.
Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus.
Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku...
Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust!
Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis
Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist maini:
Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa.
Maskide langemine: 10 aastat putinismi teel Rahvarindest Interrindeks
End Rahvarinde järglaseks pidav Keskerakond on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.
Keskpartei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Huvitav fakt on Rahvarinde liikmete Aadu Musta ja Rein Ratase hääletusel olnud Riigikogu otsuse poolt olemine, kuid nende lapsed "poliitbroilerid" Kadri Must-Simpson ja Jüri Ratas ei hääletanud.
Nüüd kohalike valimiste eel tulid keskerakondlased (Vassiljev Haaberstis ja teised) välja Interrinde ideega: kuulutada ka vene keele riigikeeleks?
Sildid: 90ndad, edgar, eelarve, Eesti, ETV, majandus
¶ 11:40 5 comments links to this post
Kuidas algas Savisaare karjäär
Tänane Postimees kirjutab, et isegi kambaga olevat raske Savisaare vastu astuda. Kas siis Savisaarel polegi kampa? Ühtse Venemaa võimupartei kaudu tuleb rääkida Venemaa "kampadest", kes seisavad Savisaare selja taga ja juba üle 20 aasta. Edgar pole Eesti tõeliselt iseseisvaks saamise nimel ju võidelnud. Maksimumeesmärk oli isemajandav liiduvabariik.
1987. aasta oktoobris toimunud Teatriliidu asutamisekongress ja 1988. aprilli Loomeliitude ühispleenum ja seal räägitu oli tõsine pomm kõike kontrollivale KGB-le. Tõsiselt kardeti kui rahvuslased ja loomeliitlased liituvad üheks poliitiliseks jõuks. Meetodeid oli kaks: infiltreeruda või luua enda poolt kontrollitav ja juhitav ühiskondlik liikumine, mis välistaks selle ja ühtlasi hoiaks Eestit NSV Liidu rüpes edasi.
Tiit Made olevat oma raamatus pakkunud kommunist Jaak Allikut, senini Arnold Rüütli poolt varjatavast, putšistide määratud ENSV asehalduriks. Pigem on see Tiidu poolt välja pakutud enda KGB sidemete varjamise nimel kattevarjuks oma võitluskaaslasele Edgarile. Kultuuriametnik Allik võis olla Loomeliitude Pleenumil infiltreeruja. Peagi mõisteti KGB-s et protsesside mõjutamiseks on infiltreerumisest üksi vähe. Oli vaja luua enda kontrolli all olev rahvaliikumine ja siis peatuski kontrollijate pilk Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhatajal Edgar Savisaarel, kes varem Lasnamäe planeerimise varjus täitis hoolega vene migrantide majutamise ülesannet Tallinna Linna Mererajajooni Komitees.
Ainus mure oli Edgari tundmatus. Savisaar oli vaja eelnevalt üles töötada, tuntuks teha. KGB teadis koputajate kaudu koos käivast majandusmeeste grupist, kus arutatavat Eesti NSV isemajandamisele viimise ideed. Elušanssi haistev Savisaar infiltreeruski Siim Kallase, Uno Mereste, Tiit Made jt majandusmeeste punti ning näidatud aktiivsusega pälvis lõpuks sekretäri rolli ja ajaloolane kirjutas majandusmeeste ideed ühtseks tervikuks ja kiirustas seda kohe ajakirjanduses avaldama... Aeg ei oodanud!
Edasi kutsuti Savisaar ka telesaatesse "Mõtleme veel" külaliseks, kuni ühes saates Edgar siis käiski välja ammu küpsenud (KGB) idee: Rahvarinne - perestroika toetuseks! Rahvarinde staap loodi Uuel tänaval samasse majja, kus asus Eesti esimene välisfirma EstImpEx. Avalik saladus oli et firmat kontrollis KGB ja kas teist üürnikku siis mitte? KGB õnnetuseks võeti Rahvarinne loomeliitlaste, teadlaste jt haritlaste poolt "üle"... Rahvarinde edukuse tõttu üritati seda "eksportida" mujalegi liiduvabariikidesse.
[järgneb lõuna paiku]
Tänane Postimees kirjutab, et isegi kambaga olevat raske Savisaare vastu astuda. Kas siis Savisaarel polegi kampa? Ühtse Venemaa võimupartei kaudu tuleb rääkida Venemaa "kampadest", kes seisavad Savisaare selja taga ja juba üle 20 aasta. Edgar pole Eesti tõeliselt iseseisvaks saamise nimel ju võidelnud. Maksimumeesmärk oli isemajandav liiduvabariik.
1987. aasta oktoobris toimunud Teatriliidu asutamisekongress ja 1988. aprilli Loomeliitude ühispleenum ja seal räägitu oli tõsine pomm kõike kontrollivale KGB-le. Tõsiselt kardeti kui rahvuslased ja loomeliitlased liituvad üheks poliitiliseks jõuks. Meetodeid oli kaks: infiltreeruda või luua enda poolt kontrollitav ja juhitav ühiskondlik liikumine, mis välistaks selle ja ühtlasi hoiaks Eestit NSV Liidu rüpes edasi.
Tiit Made olevat oma raamatus pakkunud kommunist Jaak Allikut, senini Arnold Rüütli poolt varjatavast, putšistide määratud ENSV asehalduriks. Pigem on see Tiidu poolt välja pakutud enda KGB sidemete varjamise nimel kattevarjuks oma võitluskaaslasele Edgarile. Kultuuriametnik Allik võis olla Loomeliitude Pleenumil infiltreeruja. Peagi mõisteti KGB-s et protsesside mõjutamiseks on infiltreerumisest üksi vähe. Oli vaja luua enda kontrolli all olev rahvaliikumine ja siis peatuski kontrollijate pilk Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhatajal Edgar Savisaarel, kes varem Lasnamäe planeerimise varjus täitis hoolega vene migrantide majutamise ülesannet Tallinna Linna Mererajajooni Komitees.
Ainus mure oli Edgari tundmatus. Savisaar oli vaja eelnevalt üles töötada, tuntuks teha. KGB teadis koputajate kaudu koos käivast majandusmeeste grupist, kus arutatavat Eesti NSV isemajandamisele viimise ideed. Elušanssi haistev Savisaar infiltreeruski Siim Kallase, Uno Mereste, Tiit Made jt majandusmeeste punti ning näidatud aktiivsusega pälvis lõpuks sekretäri rolli ja ajaloolane kirjutas majandusmeeste ideed ühtseks tervikuks ja kiirustas seda kohe ajakirjanduses avaldama... Aeg ei oodanud!
Edasi kutsuti Savisaar ka telesaatesse "Mõtleme veel" külaliseks, kuni ühes saates Edgar siis käiski välja ammu küpsenud (KGB) idee: Rahvarinne - perestroika toetuseks! Rahvarinde staap loodi Uuel tänaval samasse majja, kus asus Eesti esimene välisfirma EstImpEx. Avalik saladus oli et firmat kontrollis KGB ja kas teist üürnikku siis mitte? KGB õnnetuseks võeti Rahvarinne loomeliitlaste, teadlaste jt haritlaste poolt "üle"... Rahvarinde edukuse tõttu üritati seda "eksportida" mujalegi liiduvabariikidesse.
[järgneb lõuna paiku]
Sildid: 80ndad, edgar, IME, KGB
¶ 10:31 4 comments links to this post
laupäev, Oktoober 03, 2009
Kuidas Bond Bormanni Nürnbergist päästis
Ilmselt on paljud näinud nõukogude legendaarset propagandistlik-kultuslikku 12-osalist filmiseeriat “Seitseteist kevadist hetke”, kus peaosas mängis Vjatšeslav Tihhonov kehastades nõukogude spiooni major Maksim Issajevit ehk Standartenführer Stirlitzit. Film loodi 1973. aastal vastukaaluks filmiseeriale briti salaagent James Bondist. Eerinevalt Bondist ei kasutanud Stirlitz keerulist tehnikat vaid ainult oma mõistust.
Kahekordne Pulitzeri võitja Louis Kilzer tegi oma raamatus "Hitler's Traitor" (2000) järelduse, et Martin Bormann oli "nõukogude" spioon. Seda järeldas ta Moskva ja spiooni hüüdnimega "Werther" vahelisest sidepidamisest, kuna kellegil peale Bormanni polnud sellisele detailsele infole ligipääsu. Sakslaste hävitavad lüüasaamised Stalingradi ja Kurski all ei tulnud mitte punaarmee kindralite geniaalsusest, vaid Bormanni edastatud väga detailsest sakslaste vägede paiknemise ja varustuse infost. Kilzeri sõnul oli Bormann Stalinile sama palju väärt kui 50 täiendavat Punaarmee diviisi...
Tegelikult oli Bormanni näol tegemist hoopiski briti salaseltslasest spiooniga. Martin tegutses Churchill-Stalini salapakti raames Nõukogude Liidu kasuks kahel eesmärgil: hävitada Natsi-Saksamaa ja Euroopa juudid. Borman kasutas natside lüüasaamist Stalingradi all ettekäändena, et alustada juutide hävitamist.
Suurbritannia kirjanik Ian Fleming lõi salaagendi James Bond pärast sõda 1952. aastal. Bondi loomisel oli eeskujuks II Maailmasõjas tegutsenud John Ainsworth-Davis, kellega koos Ian Fleming osales ka 1945. aastal 1. mail Martin Bormanni päästmisel Berliinist, et ta ei satuks Punaarmee kätte vangi. John juhtis 150 mehelist päästerühma, mis viidi sõjast lõhestatud Berliini ja operatsioonil kasutati jõesüstasid. Irooniana istus enim juutide hävitamise osalenud Martin Bormann uue identiteediga Nürnbergi kohtusaalis erasektoris ja vaatas pealt kuidas põhiliselt juutidest koosnev kohus ta “tagaselja” surma mõistis.
Ainsworth-Davis´e uus identiteet oli Christopher Creighton. Creighton oli ka kindel, et Pearl Harbor oli järjekordne eliidi salajane kelmus. 28. novembril 1941 tuvastas hollandi allveelaev K-XVII Jaapani laevastiku teel Pearl Harbori ja hoiatas Briti mereväe peakorterit. Säilitamaks illusiooni, et Pearl Harbor oli üllatus, hävitati nii allveelaev kui ka selle meeskond.
[Raoul Wallenberg Foundation: James Bond Nabs Martin Bormann]
[Henry Makow: Bormann Ran Hitler for the Illuminati]
[Henry Makow: Martin Bormann was Rothschild Agent]
Ilmselt on paljud näinud nõukogude legendaarset propagandistlik-kultuslikku 12-osalist filmiseeriat “Seitseteist kevadist hetke”, kus peaosas mängis Vjatšeslav Tihhonov kehastades nõukogude spiooni major Maksim Issajevit ehk Standartenführer Stirlitzit. Film loodi 1973. aastal vastukaaluks filmiseeriale briti salaagent James Bondist. Eerinevalt Bondist ei kasutanud Stirlitz keerulist tehnikat vaid ainult oma mõistust.
Kahekordne Pulitzeri võitja Louis Kilzer tegi oma raamatus "Hitler's Traitor" (2000) järelduse, et Martin Bormann oli "nõukogude" spioon. Seda järeldas ta Moskva ja spiooni hüüdnimega "Werther" vahelisest sidepidamisest, kuna kellegil peale Bormanni polnud sellisele detailsele infole ligipääsu. Sakslaste hävitavad lüüasaamised Stalingradi ja Kurski all ei tulnud mitte punaarmee kindralite geniaalsusest, vaid Bormanni edastatud väga detailsest sakslaste vägede paiknemise ja varustuse infost. Kilzeri sõnul oli Bormann Stalinile sama palju väärt kui 50 täiendavat Punaarmee diviisi...
Tegelikult oli Bormanni näol tegemist hoopiski briti salaseltslasest spiooniga. Martin tegutses Churchill-Stalini salapakti raames Nõukogude Liidu kasuks kahel eesmärgil: hävitada Natsi-Saksamaa ja Euroopa juudid. Borman kasutas natside lüüasaamist Stalingradi all ettekäändena, et alustada juutide hävitamist.
Suurbritannia kirjanik Ian Fleming lõi salaagendi James Bond pärast sõda 1952. aastal. Bondi loomisel oli eeskujuks II Maailmasõjas tegutsenud John Ainsworth-Davis, kellega koos Ian Fleming osales ka 1945. aastal 1. mail Martin Bormanni päästmisel Berliinist, et ta ei satuks Punaarmee kätte vangi. John juhtis 150 mehelist päästerühma, mis viidi sõjast lõhestatud Berliini ja operatsioonil kasutati jõesüstasid. Irooniana istus enim juutide hävitamise osalenud Martin Bormann uue identiteediga Nürnbergi kohtusaalis erasektoris ja vaatas pealt kuidas põhiliselt juutidest koosnev kohus ta “tagaselja” surma mõistis.
Ainsworth-Davis´e uus identiteet oli Christopher Creighton. Creighton oli ka kindel, et Pearl Harbor oli järjekordne eliidi salajane kelmus. 28. novembril 1941 tuvastas hollandi allveelaev K-XVII Jaapani laevastiku teel Pearl Harbori ja hoiatas Briti mereväe peakorterit. Säilitamaks illusiooni, et Pearl Harbor oli üllatus, hävitati nii allveelaev kui ka selle meeskond.
[Raoul Wallenberg Foundation: James Bond Nabs Martin Bormann]
[Henry Makow: Bormann Ran Hitler for the Illuminati]
[Henry Makow: Martin Bormann was Rothschild Agent]
Sildid: Bormann, N.Liit, natsism, sõda
¶ 09:01 1 comments links to this post
reede, Oktoober 02, 2009
2016 Olümpia korraldab Rio de Janeiro
Brasiilia suurim linn Rio de Janeiro sai õiguse korraldada 2016. aasta suveolümpiamängud, võites viimases hääletamise voorus nii Tokiot, Madriidi kui Obama poolt haibitud Chicagot. Esimest korda olümpiamängude ajaloos korraldatakse olümpiamängud Lõuna-Ameerika kontinendil. Kes siis veel, kui mitte Lõuna-Ameerika suurima 8,5 miljoni ruutkilomeetrise pindalaga ja suurima elanike arvuga 191,2 miljonit riik?
Brasiilias toimub nüüd suur karneval ja maailma suurim rannapidu...
Rahvas skandeerib: "Yes we can! Yes we can!"
Rogge said, “I would like to congratulate the city of Rio de Janeiro on its election as the host of the 2016 Olympic Games. Rio de Janeiro presented the IOC with a very strong technical bid, built upon a vision of the Games being a celebration of the athletes and sport, as well as providing the opportunity for the city, region and country to deliver their broader long-term aspirations for the future. This call to “live your passion” clearly struck a chord with my fellow members, and we now look forward to seeing Rio de Janeiro staging the first Olympic Games on the continent of South America. Well done, Rio!”
He continued, “I would also like to thank Nawal El Moutawakel and her Evaluation Commission team for the excellent work that they undertook and which allowed us to reach today’s decision.”
Brasiilia suurim linn Rio de Janeiro sai õiguse korraldada 2016. aasta suveolümpiamängud, võites viimases hääletamise voorus nii Tokiot, Madriidi kui Obama poolt haibitud Chicagot. Esimest korda olümpiamängude ajaloos korraldatakse olümpiamängud Lõuna-Ameerika kontinendil. Kes siis veel, kui mitte Lõuna-Ameerika suurima 8,5 miljoni ruutkilomeetrise pindalaga ja suurima elanike arvuga 191,2 miljonit riik?
Brasiilias toimub nüüd suur karneval ja maailma suurim rannapidu...
Rahvas skandeerib: "Yes we can! Yes we can!"
Rogge said, “I would like to congratulate the city of Rio de Janeiro on its election as the host of the 2016 Olympic Games. Rio de Janeiro presented the IOC with a very strong technical bid, built upon a vision of the Games being a celebration of the athletes and sport, as well as providing the opportunity for the city, region and country to deliver their broader long-term aspirations for the future. This call to “live your passion” clearly struck a chord with my fellow members, and we now look forward to seeing Rio de Janeiro staging the first Olympic Games on the continent of South America. Well done, Rio!”
He continued, “I would also like to thank Nawal El Moutawakel and her Evaluation Commission team for the excellent work that they undertook and which allowed us to reach today’s decision.”
Sildid: Chicago, OM2016, Rio de Janeiro
¶ 20:38 3 comments links to this post
kolmapäev, September 30, 2009
Valimisklipp mida Savisaar ei taha mäletada
Peab ikka paika ütlus, et valija mälu olevat kui haugil. Pool tundi pärast konksu otsast pääsemist, on haug jälle valmis konksu alla neelama. Eredalt tõestab seda pidevalt Edgar Savisaar. Näiteks 2007. aasta Riigikogu valimiste eel lasi Keskerakond eetrisse klipi, mida täna masu ja täpe tingimustes ei taheta enam mäletada.
Eesti iseseisvuse taastamise 15ndal aastapäeval 20ndal augustil 2006. Andrus Ansip küll arutles ETV-s, et senine Eesti 15 aasta majanduskasv võiks ka tulevikus jätkuda keskmiselt 7,2%lises tempos ja seadis sihiks jõuda loodetavasti 15 aastaga SKP-lt elaniku kohta Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka. Lisades kohe: "Muidugi eeldusel et Lääne-Euroopa riikide SKP-d kasvavad 2-3% aastas". Paar kuud hiljem, valimiste "võistupakkumiste" tuhinas trumpas paanikas Edgar Ansipi üle ja lubas jõukust lausa kohe...
Pärast mõningast guugeldamist kui otsisõnadega ei tabanud seda reklaamklippi. Keskerakond on hoolega selle klipi igalt poolt vist eemaldanud. Laadisin selle siis uuesti juutjuubi üles. Vaadake:
Peab ikka paika ütlus, et valija mälu olevat kui haugil. Pool tundi pärast konksu otsast pääsemist, on haug jälle valmis konksu alla neelama. Eredalt tõestab seda pidevalt Edgar Savisaar. Näiteks 2007. aasta Riigikogu valimiste eel lasi Keskerakond eetrisse klipi, mida täna masu ja täpe tingimustes ei taheta enam mäletada.
Eesti iseseisvuse taastamise 15ndal aastapäeval 20ndal augustil 2006. Andrus Ansip küll arutles ETV-s, et senine Eesti 15 aasta majanduskasv võiks ka tulevikus jätkuda keskmiselt 7,2%lises tempos ja seadis sihiks jõuda loodetavasti 15 aastaga SKP-lt elaniku kohta Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka. Lisades kohe: "Muidugi eeldusel et Lääne-Euroopa riikide SKP-d kasvavad 2-3% aastas". Paar kuud hiljem, valimiste "võistupakkumiste" tuhinas trumpas paanikas Edgar Ansipi üle ja lubas jõukust lausa kohe...
Pärast mõningast guugeldamist kui otsisõnadega ei tabanud seda reklaamklippi. Keskerakond on hoolega selle klipi igalt poolt vist eemaldanud. Laadisin selle siis uuesti juutjuubi üles. Vaadake:
Sildid: 2007, edgar, keskerakond, riigikogu
¶ 17:01 5 comments links to this post
neljapäev, September 24, 2009
Keskerakonna töötute meeleavaldus Toompeal
Täna enne lõunat vallandus suur keskerakondlaste rõõmukisa. Neil olevat õnnestunud suur osa oma töötutest erakonnakaaslastest üle Eesti bussidega Toompeale meelt avaldama sõiduta ja muidugi toetasid neid õnnetuid inimhingesid kõik K-partei Tallinna linnaviletsuse ja volikogu töötajad. Sest ega siis ei pea tööd tegema kui internats Savisaar kõnet peab.
Keskerakond teatas juba augustis oma 12 tuhandendast partei liikmest. Kuna Eestis on töötute osakaal ca 15%, siis on neid K-erakonna ridades tervesnisti 1 800 hinge! Vähe sellest turvama kamandati ka kõik MuPo kesikud, erariietes, et vältida tulevasi süüdistusi... Eks ülejäänud olid siis pressitöötajad ning vastalised. Pildile mahtus isegi Reformierakonna loosungeid matkiv kollane loosung "Värske energia = armastan Ansipit." Ühel näe nõuti isegi Jüri Ratast K-erakonna esimeheks?
[Õhtulehe fotoreportaaž Lasnogorski meeri valimisüritusest]
Täna enne lõunat vallandus suur keskerakondlaste rõõmukisa. Neil olevat õnnestunud suur osa oma töötutest erakonnakaaslastest üle Eesti bussidega Toompeale meelt avaldama sõiduta ja muidugi toetasid neid õnnetuid inimhingesid kõik K-partei Tallinna linnaviletsuse ja volikogu töötajad. Sest ega siis ei pea tööd tegema kui internats Savisaar kõnet peab.
Keskerakond teatas juba augustis oma 12 tuhandendast partei liikmest. Kuna Eestis on töötute osakaal ca 15%, siis on neid K-erakonna ridades tervesnisti 1 800 hinge! Vähe sellest turvama kamandati ka kõik MuPo kesikud, erariietes, et vältida tulevasi süüdistusi... Eks ülejäänud olid siis pressitöötajad ning vastalised. Pildile mahtus isegi Reformierakonna loosungeid matkiv kollane loosung "Värske energia = armastan Ansipit." Ühel näe nõuti isegi Jüri Ratast K-erakonna esimeheks?
[Õhtulehe fotoreportaaž Lasnogorski meeri valimisüritusest]
Sildid: keskerakond, Tallinn, Toompea
¶ 14:18 1 comments links to this post
teisipäev, September 22, 2009
Taasokupeerimise aastapäev
Täna, täpselt 65 aastat tagasi vurasid Punaarmee tankid täiskäigul sakslaste poolt juba päev varem hüljatud ja nõukogude naislendurite poolt puruks pommitatud Tallinnasse. Pärast 3 aastast vaheaega okupeeriti Eesti ja selle pealinn uuesti. Nii kurb kui ka see ei ole, kestab mõtteline okupatsioon Vabaduse platsi äärses Tallinna linnavalitsuse hoones meie aja Stirlitzi juhtimisel veel tänagi. Edgar ilmselt nõustub punaarmeelase mundris pensionäridega, kes 2 aastat tagasi pärast pronksiöid, nõudsid: "Tallinna "vabastamist" tuleks tähistada puhkpilliorkestriga!"
Nädalavahetusel kirjutas Õhtulehes Urmas Vahe okupeerimise üleelanute mälestustest. Mõned katked:
[Õhtuleht: Sõja jalust minema: "Mida rohkem edasi, seda enam uusi vankreid teele keeras."]
EAS tunnistas äsja Eesti Telekomi riigi konkurentsivõimeliseimaks sideettevõtteks. Rahandusminister Jürgen Ligi valis sümboolse päeva valitsuse Eesti Telekomi 27%lise osaluse müügiotsusest teavitamiseks. Eilne Taavi Rõivase väga enesekindel artikkel "Kriisist väljumise eelarve" Äripäevas, oli mulle märgiks et mingi oluline otsus on lähematel päevadel sündimas...
Nüüdsest on pangandus ja telekom 80%-90%liselt rootslaste ja soomlaste kontrolli all, enam vähem sama on ka tööstuses... Tänapäeval ei vallutata riike sõjaga vaid finantsidega, seetõttu eemaldasin algselt pealkirjas olnud "Tallinna" ja "65".
Ehkki ennustasin valitsuse poolt Eesti Telekomi osaluse müümist kohe kui TeliaSonera pakkumise tegi, kuna muid lihtsaid võimalusi euro kõlblikkuse saavutamiseks pole. Uskusin müügiotsuse tehtavat vähemalt 5 miljardi krooni eest. Samas ei tule ikkagi täit kindlust, et ka täiendava dividendi nõudega Telekomi aktsiate müük tagaks tulevaks aastaks riigieelarve defitsiidi püsimise allpool 3% SKP-st. Eelnevate aastate jooksul saadi ettevõtte osaluselt ca5 3 miljardit krooni dividende ja nüüd müüakse õigus selle rahavoo jätkumisele maha kõigest 4 miljardi krooniga? Nadivõitu hinnaga müüakse.
Teen järgmise ennustuse: Ettevõtete tulumaks taastakse vahemikus 10%-15%, kuid arvestades Põhjamaiste (era)firmade tava Eestis (ka Baltikumis) teenitud kasum firmasiseste kantimistega (tütar- ostab emafirma aktsiaid) maksuvabalt kasumi tekke riigist välja toimetada, siis Eesti riigieelarvete olukord saab ka tulevikus olema väga keeruline. Kas me olemegi loodud "orjarahvas" olema? TeliaSonera omanikud on kahasse Soome ja Rootsi riik. Aga kui oleks omanik Eesti riik, siis ettevõte hääbuks konkurentsis ...
Väga vale oli Mart Laari hüüatus 90ndate algul: "Riik on halb omanik!" Kas see hüüatus ongi sobilik eestlast iseloomustama?
[e24.ee: Valitsus müüb Telekomi maha]
Täna, täpselt 65 aastat tagasi vurasid Punaarmee tankid täiskäigul sakslaste poolt juba päev varem hüljatud ja nõukogude naislendurite poolt puruks pommitatud Tallinnasse. Pärast 3 aastast vaheaega okupeeriti Eesti ja selle pealinn uuesti. Nii kurb kui ka see ei ole, kestab mõtteline okupatsioon Vabaduse platsi äärses Tallinna linnavalitsuse hoones meie aja Stirlitzi juhtimisel veel tänagi. Edgar ilmselt nõustub punaarmeelase mundris pensionäridega, kes 2 aastat tagasi pärast pronksiöid, nõudsid: "Tallinna "vabastamist" tuleks tähistada puhkpilliorkestriga!"
Nädalavahetusel kirjutas Õhtulehes Urmas Vahe okupeerimise üleelanute mälestustest. Mõned katked:
Punavägede lähenemisest oli juba kaua räägitud hirmulugusid. Oletati, et venelastele pole miski püha – ei naiste- ega lastepilastus – ja et kõik, mis liigub, võib vabalt jääda ka püssitoru ette. Venelasele polnud tõesti miski püha. Kui talle midagi vaja läks, siis ta lihtsalt võttis, mitte ei küsinud. Niimoodi see vabastamine käiski. Loomulikult jõid venelased kõigepealt tilgatumaks kogu Tallinna viinalao, mille tühjendamisele olid avapaugu andnud juba lahkuvad sakslased. Loomulikult olid ka mingid rüüstamised, vägisi korteritesse tungimised. Aga see oli võimu vahetumise loomulik kaasnähtus.[Õhtuleht: Tallinna vabastajad erilist vastupanu ei kogenud] [Lipp jõudis vahetuda mitu korda]
Küll aga olid sõjast viivuks puhkust saanud mehed naistenäljas ja seda võimalust ei jäetud kasutamata. Massiline vägistamiste laine, mida punaarmee juhtkond lausa soovitas, rullus üle Eesti. Ega asjata kirjuta keegi vanemleitnant Haritonov sõbrale kapten Ivatškovile Tallinna sõjaväehaiglasse järgmist: "... Saša, see neetud tagaajamine ei ole mulle andnud mahti ringi vaadata, aga ühe eide tõmbasin juba läbi. Kui nagaani toru talle lõugade vahele pistsin, jäi teine üsna vagaseks..."
Ehkki kroonikafilmidest on inimestele tuttavad ainult kaadrid lilledest, juubeldamisest ja heldinud tüdrukutest, on kogu kinnistunud kujutlus kõige haigem fantaasia. Midagi sellist pole olnud, kõik on hiljem lavastatud.
[Õhtuleht: Sõja jalust minema: "Mida rohkem edasi, seda enam uusi vankreid teele keeras."]
EAS tunnistas äsja Eesti Telekomi riigi konkurentsivõimeliseimaks sideettevõtteks. Rahandusminister Jürgen Ligi valis sümboolse päeva valitsuse Eesti Telekomi 27%lise osaluse müügiotsusest teavitamiseks. Eilne Taavi Rõivase väga enesekindel artikkel "Kriisist väljumise eelarve" Äripäevas, oli mulle märgiks et mingi oluline otsus on lähematel päevadel sündimas...
Nüüdsest on pangandus ja telekom 80%-90%liselt rootslaste ja soomlaste kontrolli all, enam vähem sama on ka tööstuses... Tänapäeval ei vallutata riike sõjaga vaid finantsidega, seetõttu eemaldasin algselt pealkirjas olnud "Tallinna" ja "65".
Ehkki ennustasin valitsuse poolt Eesti Telekomi osaluse müümist kohe kui TeliaSonera pakkumise tegi, kuna muid lihtsaid võimalusi euro kõlblikkuse saavutamiseks pole. Uskusin müügiotsuse tehtavat vähemalt 5 miljardi krooni eest. Samas ei tule ikkagi täit kindlust, et ka täiendava dividendi nõudega Telekomi aktsiate müük tagaks tulevaks aastaks riigieelarve defitsiidi püsimise allpool 3% SKP-st. Eelnevate aastate jooksul saadi ettevõtte osaluselt ca
Teen järgmise ennustuse: Ettevõtete tulumaks taastakse vahemikus 10%-15%, kuid arvestades Põhjamaiste (era)firmade tava Eestis (ka Baltikumis) teenitud kasum firmasiseste kantimistega (tütar- ostab emafirma aktsiaid) maksuvabalt kasumi tekke riigist välja toimetada, siis Eesti riigieelarvete olukord saab ka tulevikus olema väga keeruline. Kas me olemegi loodud "orjarahvas" olema? TeliaSonera omanikud on kahasse Soome ja Rootsi riik. Aga kui oleks omanik Eesti riik, siis ettevõte hääbuks konkurentsis ...
Väga vale oli Mart Laari hüüatus 90ndate algul: "Riik on halb omanik!" Kas see hüüatus ongi sobilik eestlast iseloomustama?
[e24.ee: Valitsus müüb Telekomi maha]
Sildid: eelarve, okupatsioon, sõda, Tallinn, telekom
¶ 19:02 0 comments links to this post
teisipäev, September 15, 2009
Stalinismi maaletooja
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutuseks tsiteerin siinkohal 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
End Rahvarinde järglaseks pidav K-partei on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Kuid Riigikogu K-erakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.
K-partei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Eesti Ekspressis avaldatud Riigikogu hääletusprotokollist, toon ära keskerakondlased:
1. Aab, Jaak puudus
6. Eesmaa, Enn poolt
7. Efendijev, Eldar vastu
16. Kalda, Helle ei hääletanud
17. Kaljuvee, Lembit ei hääletanud
18. Kallo, Kalev poolt
22. Korb, Valeri vastu
26. Kuusmik, Tiit poolt
29. Laanet, Kalle ei hääletanud
31. Laasi, Lauri vastu
33. Lenk, Heimar ei hääletanud
37. Luigas, Inara ei hääletanud
47. Must, Aadu poolt
59. Privalova, Nelli vastu
63. Ratas, Jüri ei hääletanud
64. Ratas, Rein poolt
67. Reps, Mailis puudus
68. Riisalu, Aivar poolt
77. Sarapuu, Arvo ei hääletanud
78. Savisaar, Vilja puudus
79. Sepp, Evelyn poolt
80. Seppik, Ain ei hääletanud
81. Simson, Kadri ei hääletanud
85. Sõtnik, Olga vastu
87. Tootsen, Toivo poolt
93. Tuus, Marika ei hääletanud
97. Varek, Toomas ei hääletanud
99. Velman, Vladimir vastu
PS. Tänud Andresele, kes aitas Heinz Valgu Rahvarinde asutamiskongressil peetud kõnet meenutada. Ehkki artikli tekst on portaali ülesriputades struktureerimata jäänud, leiab sealt ka tänase reformierakondlasest sotsiaalteadlase Kaarel Haava analüüsi rahvussuhetest ja interrindest kui venestamise poliitika tööriistast.
Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutuseks tsiteerin siinkohal 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut:
"Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin.Pesueht Rahvarinde ajalookäsitlus! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Toona poleks ma ilmaski uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste peadest see võigas minevik kustutatud? Aastakümneid suletud olnud arhiivide avanemisel avaldunud tõde oli nii kohutav, et vaja olnuks ajuvahetust... Kas Edgariga tehti Venemaal inimkatseid?
Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.
Prügikasti tuleb ka visata Nõukogude Liidu prestiiži ja usaldust määriv Ždanovi poolt labaselt lavastatud müüt Eesti vabatahtlikust astumisest Nõukogude Liidu koosseisu. Meie arhiivides olevate dokumentide abil saaksime me seda teha küllaldase veendumusega ning sellise aktiga anda omakorda õilsat eeskuju Moskvale, kus selline enesepesemine riigi tervisele väga kasulik oleks.
Kõigile Eestis elavatele rahvastele oleks need ausad ülestunnistused väga vajalikud enesetunde puhastuseks, venelased vabaneksid nende vaimsust pikka aega deformeerinud valest, mille põhjal nad päästsid õnnetu Eesti rahva iseseisvuse ikkest."
End Rahvarinde järglaseks pidav K-partei on 10 aastase putinismi viljelemise järel moondunud stalinismi maaletoojaks. 18. juunil kell 15:50 otsustas Riigikogu tähistada 23. augustit, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise kuupäeva, stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevana. Kuid Riigikogu K-erakonna fraktsioon ei soovi tähistada mälestuspäeva, ega ka stalinismi hukka mõista. Hääletustulemused: Poolt: 73, Vastu: 6, Erapooletuid: 0.
K-partei fraktsioonis on kõigest 8 päri arhiividest leitud dokumentidel põhineva ajalookäsitlusega. Paljudel oli häbi oma meelsust avaldada ja ei osalenud hääletamises, mis on võrdsustav Ühtse Venemaa ajalookäsitluse heakskiiduga. Eesti Ekspressis avaldatud Riigikogu hääletusprotokollist, toon ära keskerakondlased:
1. Aab, Jaak puudus
6. Eesmaa, Enn poolt
7. Efendijev, Eldar vastu
16. Kalda, Helle ei hääletanud
17. Kaljuvee, Lembit ei hääletanud
18. Kallo, Kalev poolt
22. Korb, Valeri vastu
26. Kuusmik, Tiit poolt
29. Laanet, Kalle ei hääletanud
31. Laasi, Lauri vastu
33. Lenk, Heimar ei hääletanud
37. Luigas, Inara ei hääletanud
47. Must, Aadu poolt
59. Privalova, Nelli vastu
63. Ratas, Jüri ei hääletanud
64. Ratas, Rein poolt
67. Reps, Mailis puudus
68. Riisalu, Aivar poolt
77. Sarapuu, Arvo ei hääletanud
78. Savisaar, Vilja puudus
79. Sepp, Evelyn poolt
80. Seppik, Ain ei hääletanud
81. Simson, Kadri ei hääletanud
85. Sõtnik, Olga vastu
87. Tootsen, Toivo poolt
93. Tuus, Marika ei hääletanud
97. Varek, Toomas ei hääletanud
99. Velman, Vladimir vastu
PS. Tänud Andresele, kes aitas Heinz Valgu Rahvarinde asutamiskongressil peetud kõnet meenutada. Ehkki artikli tekst on portaali ülesriputades struktureerimata jäänud, leiab sealt ka tänase reformierakondlasest sotsiaalteadlase Kaarel Haava analüüsi rahvussuhetest ja interrindest kui venestamise poliitika tööriistast.
Sildid: interrinne, keskerakond, stalinism
¶ 07:00 1 comments links to this post
esmaspäev, September 14, 2009
Savisaare idasõbrad on haledad provokaatorid
Tänases Postimehes on Savisaare eneseõigustus: "see oli hale Eesti meedia provokatsioon". Eesti vanasõna: "Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise". Edgar vassib ning ei kasuta otsingut, muidu leidnuks oma pasaránsõbra Boriss Grõzlovi avalduse kergesti üles. Kuna see on Ühtse Venemaa kodulehel üleval. Avalduse sisu on vist veidi pehmendatud ja täiendatud, on sealt praegugi veel loetav:
[edinros.ru: Председатель Высшего совета партии «Единая Россия» встретился с лидером Центристской партии Эстонии] ¶ 10:00 1 comments links to this post
Tänases Postimehes on Savisaare eneseõigustus: "see oli hale Eesti meedia provokatsioon". Eesti vanasõna: "Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise". Edgar vassib ning ei kasuta otsingut, muidu leidnuks oma pasaránsõbra Boriss Grõzlovi avalduse kergesti üles. Kuna see on Ühtse Venemaa kodulehel üleval. Avalduse sisu on vist veidi pehmendatud ja täiendatud, on sealt praegugi veel loetav:
Российская и эстонская стороны согласились с недопустимостью пересмотра истории, в том числе истории Второй мировой войны. «Мы будем жестко пресекать попытки поставить на одну доску фашизм и режим, существовавший в СССР», – заявил Грызлов.Keskerakonnal paluti resoluutselt pöörduda oma koostööpartneri poole nõudega võtta avaldus maha ja edastada vabandus. Edgari enda poolt lennujaamas TV3-le antud kommentaarid ei jätnud kahtlust teisiti mõtlemiseks ja Grõzlovi avalduse lõpul on veel ka märge ühise ajalookomisjoni moodustamise kohta:
Стороны договорились о создании совместных рабочих групп «Единой России» и Центристской партии Эстонии в областях экономического сотрудничества, образования и изучения истории.[Postimees: Savisaar: see oli hale provokatsioon]
[edinros.ru: Председатель Высшего совета партии «Единая Россия» встретился с лидером Центристской партии Эстонии] ¶ 10:00 1 comments links to this post
laupäev, September 12, 2009
Grõzlov tõmbas Edgarilt vaiba alt?
Tallinna volikogu valimiste võitjaks on ennustatud Savisaare juhitavat Keskerakonda, kelle valimisvõidud rajanevad venekeelsete valijate häältel. Eelmisel korral õnnestus Edgaril osavalt tasalülitada võimalik konkurent venekeelsete häältele - Tallinnas pidevalt valimiskünnise ületanud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Aga tänavu on pronksiöödega esile kerkinud uus arvestatav häältemagnet Dmitri Klenski, Eesti Draamateatri näitlejatari Maria Klenskaja vend.
Mistõttu on K-erakond väga mures oma venekeelsete valijate pärast. Appi võeti isegi interrinde loosung: "No pasarán!"? Viimane arvamusküsitlus, kus K-erakonna toetus langes selle aasta madalaimale tasemele, sundis minema ka riskantsele Moskva külaskäigule. Näitamaks liitlas/sõprussuhteid parteiga Ühtne Venemaa.
Vanemad valijad mäletavad veel hästi kuidas kompartei valitsemise aegu kutsuti regulaarselt kohalikke politrukke Moskvasse "vaibale" oma tegevusest aru andma... Lasnogorski meer serveeris oma (aruande) külaskäiku Moskva linnapea juurde Eesti ja Venemaa vahelise majanduskoostöö edendamisena. Kas Edgar hakkab vanaks jääma? Ta pole enam Eesti majandusminister või oli see märguanne Ansipile, sooviga vanale kohale naasta?
Venemaa spiikri Boriss Grõzlovitänane eilne avaldus: "Teise ilmasõja ajalugu ei tohi ümber kirjutada" oli ootamatu. K-erakonna ahtake toetus eestlaste hulgas löödi mõranema ja lisaks seati K-partei kahvlisse. Edgar eksis oma mõistmatuses, kaitstes Ühtse Venemaa sõjavõitjate ajalookäsitlust ja seisukohti. Osavalt Eesti Stirlitzit kehastanu hakkab oma rollis vist väsima, et tormakalt Putini ideoloogiat kaitses. Hilisem Ühtse Venemaa avalduses Edgari osalemise eitamine aga õõnestab venekeelse valija usaldust ja toetust Keskerakonna vastu, kuna tegelikult K-partei täielikult ei mõtle nagu putinlased. Ühesõnaga K-erakond ei ole ei "liha" ega "kala". Tallinna kohalikud valimised tõotavad seekord tulla märksa põnevamad kui seni kardeti.
[Päevaleht: Savisaar: minu suhu on pandud sõnad, mis mulle ei kuulu]
[Päevaleht: Savisaar ja Vene spiiker: Teise ilmasõja ajalugu ei tohi ümber kirjutada]
[edinros.ru: Председатель Высшего совета партии «Единая Россия» встретился с лидером Центристской партии Эстонии]
Tallinna volikogu valimiste võitjaks on ennustatud Savisaare juhitavat Keskerakonda, kelle valimisvõidud rajanevad venekeelsete valijate häältel. Eelmisel korral õnnestus Edgaril osavalt tasalülitada võimalik konkurent venekeelsete häältele - Tallinnas pidevalt valimiskünnise ületanud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Aga tänavu on pronksiöödega esile kerkinud uus arvestatav häältemagnet Dmitri Klenski, Eesti Draamateatri näitlejatari Maria Klenskaja vend.
Mistõttu on K-erakond väga mures oma venekeelsete valijate pärast. Appi võeti isegi interrinde loosung: "No pasarán!"? Viimane arvamusküsitlus, kus K-erakonna toetus langes selle aasta madalaimale tasemele, sundis minema ka riskantsele Moskva külaskäigule. Näitamaks liitlas/sõprussuhteid parteiga Ühtne Venemaa.
Vanemad valijad mäletavad veel hästi kuidas kompartei valitsemise aegu kutsuti regulaarselt kohalikke politrukke Moskvasse "vaibale" oma tegevusest aru andma... Lasnogorski meer serveeris oma (aruande) külaskäiku Moskva linnapea juurde Eesti ja Venemaa vahelise majanduskoostöö edendamisena. Kas Edgar hakkab vanaks jääma? Ta pole enam Eesti majandusminister või oli see märguanne Ansipile, sooviga vanale kohale naasta?
Venemaa spiikri Boriss Grõzlovi
[Päevaleht: Savisaar: minu suhu on pandud sõnad, mis mulle ei kuulu]
[Päevaleht: Savisaar ja Vene spiiker: Teise ilmasõja ajalugu ei tohi ümber kirjutada]
[edinros.ru: Председатель Высшего совета партии «Единая Россия» встретился с лидером Центристской партии Эстонии]
Sildid: edgar, KOV2009, Putin, Venemaa
¶ 01:10 1 comments links to this post
teisipäev, September 01, 2009
Edgari uus vihmavarjuhoidja?
Täna saime teada, miks Euroopa sisemeister Ksenija Balta Berliini MM-l medalita jäi. Edgari karvane käsi on kustutanud ilmselt ka Ksenija tulevased medalilootused. Nii nagu juhtus see suusatajate Kristiina ja Andrusega, nii juhtub see tulevikus ka teistega, kes meeltesegadushoogudes või meelehea eest nõustuvad Keskerakonda astuma mitte sisemise veendumuse järgi. Kas Keskerakonnal on igal nädalal plaanis avaldada mõni värvatud teada-tuntud peibutuspardi nimi? igal asjal on piir ja nüüd on mõõt täis. Iga sundparteitatu on valijate, eriti võimalike uute valijate, silmis pigem negatiivne kui positiivne.
Katrin Siska värbamisega kopeeris Savisaar John McCaini mullust valimiskampaaniat, kus MLK mõrvamise 40. aastapäeval MLK mälestuseks peetud McCaini kõne ajal hoidis vihmavarju tema kohal mustanahaline... Nördinud demokraadid küsisid, kas John tõesti ei leidnud mõnda valgenahalist tibutavas vihmas vihmavarju hoidma.
Ksenija "tunnustus" Keskerakonna spordi- ja noorsoopoliitikale ei jäta kahtlust Balta alatus ära kasutamises. Balta sportlasena ei tea Tallinna võimupartei poliitikast midagi. K-erakond võttis Tallinna linna laste spordiklubidelt ära 50% toetusest, ehk ligikaudu 22 miljonit. Enne oli pearaha 450 krooni/kuus, nüüd 225 krooni, tore poliitika...
Hiljuti erakonnastus ka Eesti "valvefeminist" Barbi Pilvre. Miks ta naiste õiguste eest välja ei astu? Kas Savisaar-Pihli pakt või salaprotokoll segab? Edgar kasutab ju teadlikult naisi ära ja propageerib tibi-kultust? Nagu piltidelt on näha, tuleb Edgari vihmavarju hoida sama käega, millega presenteeriti kuldmedalit.
K-erakonna matkitud "perefoto" laadsed plakatid on veidi naljakad. Mille poolest siis Keskerakond tahab Reformierakonnast eristuda? Hüüumärgiga küsimusele "Kes siis veel", võiks tulla vastus mõne uue valimisliidu näol? Võttes nimeks "Meie veel" või Savisaare põhivalijate kõrvadele meelepärasema, vene keelde tõlgitet nimega "Nashi Jeshjo". Säästetaks reklaamiraha, kui valimisnimekirja liikmetel mingigi arukas sõnum oleks, võtaks vast meedia teema üles.
Täna saime teada, miks Euroopa sisemeister Ksenija Balta Berliini MM-l medalita jäi. Edgari karvane käsi on kustutanud ilmselt ka Ksenija tulevased medalilootused. Nii nagu juhtus see suusatajate Kristiina ja Andrusega, nii juhtub see tulevikus ka teistega, kes meeltesegadushoogudes või meelehea eest nõustuvad Keskerakonda astuma mitte sisemise veendumuse järgi. Kas Keskerakonnal on igal nädalal plaanis avaldada mõni värvatud teada-tuntud peibutuspardi nimi? igal asjal on piir ja nüüd on mõõt täis. Iga sundparteitatu on valijate, eriti võimalike uute valijate, silmis pigem negatiivne kui positiivne.
Katrin Siska värbamisega kopeeris Savisaar John McCaini mullust valimiskampaaniat, kus MLK mõrvamise 40. aastapäeval MLK mälestuseks peetud McCaini kõne ajal hoidis vihmavarju tema kohal mustanahaline... Nördinud demokraadid küsisid, kas John tõesti ei leidnud mõnda valgenahalist tibutavas vihmas vihmavarju hoidma. Ksenija "tunnustus" Keskerakonna spordi- ja noorsoopoliitikale ei jäta kahtlust Balta alatus ära kasutamises. Balta sportlasena ei tea Tallinna võimupartei poliitikast midagi. K-erakond võttis Tallinna linna laste spordiklubidelt ära 50% toetusest, ehk ligikaudu 22 miljonit. Enne oli pearaha 450 krooni/kuus, nüüd 225 krooni, tore poliitika...
Hiljuti erakonnastus ka Eesti "valvefeminist" Barbi Pilvre. Miks ta naiste õiguste eest välja ei astu? Kas Savisaar-Pihli pakt või salaprotokoll segab? Edgar kasutab ju teadlikult naisi ära ja propageerib tibi-kultust? Nagu piltidelt on näha, tuleb Edgari vihmavarju hoida sama käega, millega presenteeriti kuldmedalit.
K-erakonna matkitud "perefoto" laadsed plakatid on veidi naljakad. Mille poolest siis Keskerakond tahab Reformierakonnast eristuda? Hüüumärgiga küsimusele "Kes siis veel", võiks tulla vastus mõne uue valimisliidu näol? Võttes nimeks "Meie veel" või Savisaare põhivalijate kõrvadele meelepärasema, vene keelde tõlgitet nimega "Nashi Jeshjo". Säästetaks reklaamiraha, kui valimisnimekirja liikmetel mingigi arukas sõnum oleks, võtaks vast meedia teema üles.
Sildid: keskerakond, KOV2009, sport, valimised
¶ 12:05 3 comments links to this post
neljapäev, August 27, 2009
Prognoosi ootuses: sisenõudlus väheneb ja töötus kasvab
Tunni pärast tutvustab Rahandusministeerium ajakirjanikele uut majandusprognoosi. Ilmselt on valitsusel euro tulekuks vajalike kriteeriumite täitmiseks vaja veel riigieelarve kulutusi karmilt kärpida. Täiendavaid kärpeid või uusi tulusid on vaja leida 5-6 miljardi krooni ulatuses. Alates eelmisest sügisest on Eesti Pank oma prognoosides esitanud 2 stsenaariumi: "tõenäoline" ja "must". Sama teeb vist ka rahamin. Kui peaks hullemini minema, ei saa süüdistada liigses optimismis.
Tolli ja Maksuameti kodulehel olev 34nda nädala maksulaekumiste aruanne näitab kui majanduskeskkond peaks samas tempos jätkama, siis võiks aasta lõpuks laekuda 62 miljardit krooni maksutulu ja 5-6 miljardit krooni ei oleks vaja kärpida? Ministeeriumi kodulehelt, riigieelarve rubriigist leitav "Ülevaade majanduse olukorrast, riigieelarve tulude laekumisest ja riigieelarveliste vahendite kasutamisest seisuga 31.07.2009", sisaldab paremal toodud graafiku.
Kui Konjuktuuriinstituudi poolt ettevõtjate ja firmajuhtide küsitluste tulemusena leitav majandususaldusindeks on tasapisi taastumas, siis põhjatusse kuristikku tüürib sisemaine nõudlus... Rääkides eelarve kulutuste edasisest kärpimistest vajub sisemaine nõudlus veel ja maksulaekumised jätkavad alanemist. Rääkimata aina kasvavast suurest töötute armeest, mis aasta lõpuks jõuabki ilmselt 125 000-ni. Seega pole ka võimatu kõigest 59 miljardi maksutulu laekumine... Kas enne või pärast valimisi müüakse osalus Eesti Telekomis?
PS. Delfis on päevaküsitlus: Mida ohverdada euro nimel? 38% arvab et meil ei olegi vaja eurot, kuid üle 23% nõuab täiendavat avaliku sektori palkade langetamist.
PPS. Miks Obama administratsioon nii meeletult raha juurde trükib ja majandust turgutab? Vastus on vasakul oleval, võrdleval graafikul "USA töötuse määrad 1926-1935 vs. 2005-2014". Ega Eestist see töötuse hüppelise kasvu "karikas" mööda ei lähe.
[Päevaleht: Käivitub europlaan „Ootame veel”]
Tunni pärast tutvustab Rahandusministeerium ajakirjanikele uut majandusprognoosi. Ilmselt on valitsusel euro tulekuks vajalike kriteeriumite täitmiseks vaja veel riigieelarve kulutusi karmilt kärpida. Täiendavaid kärpeid või uusi tulusid on vaja leida 5-6 miljardi krooni ulatuses. Alates eelmisest sügisest on Eesti Pank oma prognoosides esitanud 2 stsenaariumi: "tõenäoline" ja "must". Sama teeb vist ka rahamin. Kui peaks hullemini minema, ei saa süüdistada liigses optimismis.
Tolli ja Maksuameti kodulehel olev 34nda nädala maksulaekumiste aruanne näitab kui majanduskeskkond peaks samas tempos jätkama, siis võiks aasta lõpuks laekuda 62 miljardit krooni maksutulu ja 5-6 miljardit krooni ei oleks vaja kärpida? Ministeeriumi kodulehelt, riigieelarve rubriigist leitav "Ülevaade majanduse olukorrast, riigieelarve tulude laekumisest ja riigieelarveliste vahendite kasutamisest seisuga 31.07.2009", sisaldab paremal toodud graafiku.
Kui Konjuktuuriinstituudi poolt ettevõtjate ja firmajuhtide küsitluste tulemusena leitav majandususaldusindeks on tasapisi taastumas, siis põhjatusse kuristikku tüürib sisemaine nõudlus... Rääkides eelarve kulutuste edasisest kärpimistest vajub sisemaine nõudlus veel ja maksulaekumised jätkavad alanemist. Rääkimata aina kasvavast suurest töötute armeest, mis aasta lõpuks jõuabki ilmselt 125 000-ni. Seega pole ka võimatu kõigest 59 miljardi maksutulu laekumine... Kas enne või pärast valimisi müüakse osalus Eesti Telekomis?
PS. Delfis on päevaküsitlus: Mida ohverdada euro nimel? 38% arvab et meil ei olegi vaja eurot, kuid üle 23% nõuab täiendavat avaliku sektori palkade langetamist.PPS. Miks Obama administratsioon nii meeletult raha juurde trükib ja majandust turgutab? Vastus on vasakul oleval, võrdleval graafikul "USA töötuse määrad 1926-1935 vs. 2005-2014". Ega Eestist see töötuse hüppelise kasvu "karikas" mööda ei lähe.
[Päevaleht: Käivitub europlaan „Ootame veel”]
Sildid: eelarve, Eesti, prognoos, töötus
¶ 12:00 1 comments links to this post
kolmapäev, August 26, 2009
Eesti poliitika välimääraja: Reformierakond
Koristades leidsin kollase hullude-päevade kilekoti, meenusid erksama kollased "Värske energia" valimisplakatid busside tagaakendel. Heureka! Aga Reformierakond ongi nagu Stockmani kaubamaja, mis sihib jõukamat klientuuri, kes toodete hindu ei jälgi. Kahel korral: Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel tehakse "hullud päevad" nagu Stockmann korraldab kevadel ja sügisel spetsiaalse padumüügi kampaania.
Nüüd TäPe agoonias istuvad säästumarketite, maximate kliendid Lambi WC-paberirulli hunnikute otsas kiristades hambaid: "No oli mul vaja varusid soetada? Lätlaste WC-paber on 2-3 korda odavam! Pool vetsupaberisse maetud rahast saaks praegu hoopis rikkamale toidulauale kulutada..." Siirdub kööki külmkapi manu ja avastab sealt kevadel soetatud soome margariinid ja ketšupi purgid, mis ka suurte ale-hindadega on lätlaste (liitrine ketšup 3,5 krooni) toodetust 2-korda kallimad... Vähe sellest tihti avastavad hullupäevalised et ostetu on väiksema mõõtmelisem, kergema kaalulisem, spetsiaalselt just hulludeks päevadeks toodud kaup...
Reformi valija on suhteliselt sarnases seisus. Lubati maksuvabu reedeid, maksude alanemist, kahekordset pensioni, väga häid palkasid ja mida kõike veel? Nüüd on paljusid aktsiisimakse tõstetud, tulumaksu langetamine peatati, käibemaksu tõsteti 2% võrra, töötukindlustus on 4-5 korda kallim, ka mõned riigilõivud on kallimaks muutunud, erasektor on palkasid kärpinud 15%-40%. Pension tõusis kõigest 5%, kuid pärast valimisi saab ilmselt ka pension kärpetimuka kirvega...
Vähe sellest, maksuvabad reeded võivad realiseeruda hoopis töövaba reedena? Kuna reaalne tööpuudus on 15%-20%, siis lahenduseks pakkus kusagil keegi prantslaste võtet: töönädala pikkus lühendada. Näiteks 20% võrra 40 tunnilt 32 tunnile. Iga kodanik riigis saaks ühe tööpäeva nädalas vabaks enda täiendõppeks, kiiresti muutuvas maailmas on see vajalik! Kes reedeti peaminister on? Kas pidevalt roteeruv 100 000 registreeritud töötu?
Järgmisena on välimääraja "puhastustules" Keskerakond. Seniks saate kommentaari lisada oma versiooni või nägemuse Keskerakonna analoogiks kaubanduse vallast...
Koristades leidsin kollase hullude-päevade kilekoti, meenusid erksama kollased "Värske energia" valimisplakatid busside tagaakendel. Heureka! Aga Reformierakond ongi nagu Stockmani kaubamaja, mis sihib jõukamat klientuuri, kes toodete hindu ei jälgi. Kahel korral: Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel tehakse "hullud päevad" nagu Stockmann korraldab kevadel ja sügisel spetsiaalse padumüügi kampaania.
Nüüd TäPe agoonias istuvad säästumarketite, maximate kliendid Lambi WC-paberirulli hunnikute otsas kiristades hambaid: "No oli mul vaja varusid soetada? Lätlaste WC-paber on 2-3 korda odavam! Pool vetsupaberisse maetud rahast saaks praegu hoopis rikkamale toidulauale kulutada..." Siirdub kööki külmkapi manu ja avastab sealt kevadel soetatud soome margariinid ja ketšupi purgid, mis ka suurte ale-hindadega on lätlaste (liitrine ketšup 3,5 krooni) toodetust 2-korda kallimad... Vähe sellest tihti avastavad hullupäevalised et ostetu on väiksema mõõtmelisem, kergema kaalulisem, spetsiaalselt just hulludeks päevadeks toodud kaup...
Reformi valija on suhteliselt sarnases seisus. Lubati maksuvabu reedeid, maksude alanemist, kahekordset pensioni, väga häid palkasid ja mida kõike veel? Nüüd on paljusid aktsiisimakse tõstetud, tulumaksu langetamine peatati, käibemaksu tõsteti 2% võrra, töötukindlustus on 4-5 korda kallim, ka mõned riigilõivud on kallimaks muutunud, erasektor on palkasid kärpinud 15%-40%. Pension tõusis kõigest 5%, kuid pärast valimisi saab ilmselt ka pension kärpetimuka kirvega...
Vähe sellest, maksuvabad reeded võivad realiseeruda hoopis töövaba reedena? Kuna reaalne tööpuudus on 15%-20%, siis lahenduseks pakkus kusagil keegi prantslaste võtet: töönädala pikkus lühendada. Näiteks 20% võrra 40 tunnilt 32 tunnile. Iga kodanik riigis saaks ühe tööpäeva nädalas vabaks enda täiendõppeks, kiiresti muutuvas maailmas on see vajalik! Kes reedeti peaminister on? Kas pidevalt roteeruv 100 000 registreeritud töötu?
Järgmisena on välimääraja "puhastustules" Keskerakond. Seniks saate kommentaari lisada oma versiooni või nägemuse Keskerakonna analoogiks kaubanduse vallast...
Sildid: Eesti, poliitika, Reformierakond, satiir
¶ 07:00 0 comments links to this post
esmaspäev, August 24, 2009
Skandinaavia võtab Baltikumi üle?
Täna hommikul avalikustunud 2 pommuudist: riigieelarve 5%-6%line defitsiidi oht ja TeliaSonera AB ülevõtu pakkumine Eesti Telekomi väikeaktsionäridele, tekitasid kohe mõtte et need on seotud ja mingil moel ka koordineeritud. Kas valitsuskabinett ja TeliaSonera AB on pidanud konsultatsioone? Kuna kogu Baltikumi aktsiabörsid on põhjas, siis on ülevõtuks sobivaim aeg.
Nagu rusikas silmaauku on pakkumise esitamise aeg vähemusvalitsusele. Rahandusministeerium avaldab neljapäeval uue prognoosi, millest ilmselt selgub eelarve defitsiidi võimalik kasv aasta lõpuks 5%-6%ni, valitsussektori kulud ületaksid tulusid 12-14 miljardi krooni võrra. Kui kolmanda lisaeelarvega suudetaks kulutusi kärpida veel 1,5 miljardi võrra ja Eesti Telekomi aktsiate müügiga saadaks 3,485 miljardit krooni, võiks parimal juhul loota eelarve defitsiiti alla 3%. Samas järgnevate aastate eelarvete kulude ja tulude tasakaal aktsiamüügiga ei muutuks.
Eesti Telekomi aktsiate müügil on ka negatiivne pool. Eesti Telekom toodab aktsionäridele igaaastaselt väga head dividenditulu. Paljud väikeaktsionärid väidavad, et minimaalne aktsiahind millega kaalutaks müüki on 120 krooni ja kindlasti müüdaks 147 kroonise pakkumise korral. Rahandusministeeriumi ja Arengufondi käes olevate aktsiate hulgalt oleks 120 kroonise aktsiahinna asemel TeliaSonera pakutud 93 kroonise aktsiamüügi korral kaotus 1 miljard ja 147 kroonise aktsiahinna korral 2 miljardit krooni.
Viimaste aastate keskmist dividendi tootlust aluseks võttes näitab arvutus, et järgneva 4-5 aasta dividendid tooksid sama raha tagasi? Investeerimise rusikareegel soovitab aktsia müügihinnaks 7-8 aasta dividenditulu. Eesti Telekomi börsilt lahkumise järjel langeks Eesti börsi aktiivsus ja algaks aeglane väljasuremine. Suurinvestorid võivad Balti aktsiaturud üldse maha kanda, kuna neil on turu likviidsusele miinimumpiirangud. TeliaSonera AB tegi samaaegselt ülevõtu pakkumise ka Leedu Telekomile...
Tund tagasi olid mõlema telekomi aktsiahinnad kauplemas praktiliselt TeliaSonera AB poolt pakutud ülevõtmishindade juures. See näitab, et väikeaktsionärid ootavad kõrgemat pakkumist. Pikaajalistele investorile on "kott pähe tõmmatud" ja nende raha võib Eestist lahkuda, nagu põgenesid esimesel poolaastal Skandinaavia investeeringud ja kasumid. Kas tõmmati nagu kokkulepitult kogu vaba raha Baltikumist välja, et hiljem kukkuvatelt turgudelt poolmuidu firmad üle võtta?
[Baltikum on tulipunktis ka CNBC-s: 3 peaministri intervjuud, Analüütikud Läti riigivõlast, Baltics Among Hardest Hit in Crisis]
[Päevaleht: Prognoos: Eestil tuleb eurost ilmselt suu puhtaks pühkida]
[Päevaleht: LHV peab TeliaSonera pakkumist eriti odavaks]
[e24.ee: Telekomi müük ei too eurot Eestile lähemale]
[Mõtelused: Eesti teel kuristikku?]
Täna hommikul avalikustunud 2 pommuudist: riigieelarve 5%-6%line defitsiidi oht ja TeliaSonera AB ülevõtu pakkumine Eesti Telekomi väikeaktsionäridele, tekitasid kohe mõtte et need on seotud ja mingil moel ka koordineeritud. Kas valitsuskabinett ja TeliaSonera AB on pidanud konsultatsioone? Kuna kogu Baltikumi aktsiabörsid on põhjas, siis on ülevõtuks sobivaim aeg.
Nagu rusikas silmaauku on pakkumise esitamise aeg vähemusvalitsusele. Rahandusministeerium avaldab neljapäeval uue prognoosi, millest ilmselt selgub eelarve defitsiidi võimalik kasv aasta lõpuks 5%-6%ni, valitsussektori kulud ületaksid tulusid 12-14 miljardi krooni võrra. Kui kolmanda lisaeelarvega suudetaks kulutusi kärpida veel 1,5 miljardi võrra ja Eesti Telekomi aktsiate müügiga saadaks 3,485 miljardit krooni, võiks parimal juhul loota eelarve defitsiiti alla 3%. Samas järgnevate aastate eelarvete kulude ja tulude tasakaal aktsiamüügiga ei muutuks.
Eesti Telekomi aktsiate müügil on ka negatiivne pool. Eesti Telekom toodab aktsionäridele igaaastaselt väga head dividenditulu. Paljud väikeaktsionärid väidavad, et minimaalne aktsiahind millega kaalutaks müüki on 120 krooni ja kindlasti müüdaks 147 kroonise pakkumise korral. Rahandusministeeriumi ja Arengufondi käes olevate aktsiate hulgalt oleks 120 kroonise aktsiahinna asemel TeliaSonera pakutud 93 kroonise aktsiamüügi korral kaotus 1 miljard ja 147 kroonise aktsiahinna korral 2 miljardit krooni.
Viimaste aastate keskmist dividendi tootlust aluseks võttes näitab arvutus, et järgneva 4-5 aasta dividendid tooksid sama raha tagasi? Investeerimise rusikareegel soovitab aktsia müügihinnaks 7-8 aasta dividenditulu. Eesti Telekomi börsilt lahkumise järjel langeks Eesti börsi aktiivsus ja algaks aeglane väljasuremine. Suurinvestorid võivad Balti aktsiaturud üldse maha kanda, kuna neil on turu likviidsusele miinimumpiirangud. TeliaSonera AB tegi samaaegselt ülevõtu pakkumise ka Leedu Telekomile...
Tund tagasi olid mõlema telekomi aktsiahinnad kauplemas praktiliselt TeliaSonera AB poolt pakutud ülevõtmishindade juures. See näitab, et väikeaktsionärid ootavad kõrgemat pakkumist. Pikaajalistele investorile on "kott pähe tõmmatud" ja nende raha võib Eestist lahkuda, nagu põgenesid esimesel poolaastal Skandinaavia investeeringud ja kasumid. Kas tõmmati nagu kokkulepitult kogu vaba raha Baltikumist välja, et hiljem kukkuvatelt turgudelt poolmuidu firmad üle võtta?
[Baltikum on tulipunktis ka CNBC-s: 3 peaministri intervjuud, Analüütikud Läti riigivõlast, Baltics Among Hardest Hit in Crisis]
[Päevaleht: Prognoos: Eestil tuleb eurost ilmselt suu puhtaks pühkida]
[Päevaleht: LHV peab TeliaSonera pakkumist eriti odavaks]
[e24.ee: Telekomi müük ei too eurot Eestile lähemale]
[Mõtelused: Eesti teel kuristikku?]
Sildid: börs, Eesti, ICT, Leedu, valitsus
¶ 13:00 0 comments links to this post
follow me on Twitter
